Putini ähvarduse tagajärjed: Eesti apteegid on jooditablettidest täiesti tühjaks ostetud?

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Vene president Vladimir Putin kohtus pühapäeval kindralstaabi ülema ja kaitseministriga ning andis korralduse rakendada tuumaheidutusjõududes valveteenistuse erikorda, süüdistades Läänt «ebasõbralikes» sammudes tema riigi vastu. See sündmus pani aga paljud eestlased joodi kokku ostma.

«Joodi ostetakse hullusti! Uus maania! Lätist ka juba helistati, et kust osta, veebipoodides ka enam ei ole,» kurdetakse ühismeedias. «Kardetakse tuumarünnakut,» kõlab stoiliselt vastuseks.

Jaht jooditablettidele on olnud viimastel päevadel tõepoolest täies hoos. Tõnismäe Südameapteegis on praegu olemas 11 karpi jooditablette. Sealse apteekri sõnul ostetakse neid viimastel päevadel tõesti rohkem kui tavaliselt, kuid siiski mitte massiliselt. «Meile eile tuli juurde. Küsitakse ja ostetakse küll rohkem kui muidu,» tunnistab ta.

Ka ravimiinfo veebileht ei paku otsingu tulemusel jooditablette, vaid ainult haavapuhastuseks mõeldud joodi. Benu apteegi veebipoes on jooditabletid samuti otsas, samasugune olukord valitseb Südameapteegi internetikaupluses.

Miks inimesed joodi kokku ostavad? Võimaliku tuumakatastroofi puhul võib väliskeskkonda paiskuda suures koguses joodi radioaktiivset isotoopi jood-131. Selle radionukliidi poolestusaeg on üsna lühike, kaheksa päeva, küll aga on see kergesti lenduv ning kui seda kas sisse hingata või süüa, ladestub see kilpnäärmes ja võib viia kilpnäärmevähi tekkimiseni, kirjutab Postimees.

«Kui oleme kiired ja suudame enne kokkupuudet radioaktiivse joodi isotoobiga tavalist stabiilset joodi tarvitada, siis joodivarud meie kilpnäärmes küllastuvad ja radioaktiivne jood sinna ladestuda ei saa,» ütles Tartu ülikooli füüsika instituudi kiirguskaitse teadur Siiri Salupere.

Imerohi üks jooditablett siiski pole – kuna see töötab üsna lühikest aega, oleks kõige tõhusam joodi manustada umbes 3–4 tundi enne kokkupuudet radioaktiivse joodiga ning ohu püsimisel teha seda iga päev. Ka rõhutab Salupere, et jooditablettide manustamine on põhjendatud vaid väga kõrge kiirgustaseme korral. On äärmiselt ebatõenäoline, et Ukraina territooriumil toimuva õnnetuse tulemusena jõuaks Eestini nii palju radioaktiivset joodi, et joodiprofülaktika oleks õigustatud.

Seda kinnitab ka keskkonnaamet. «Seoses Ukraina sündmustega ei ole jooditablettide võtmine Eestis vajalik. Neil päevil on meieni jõudnud küsimusi jooditablettide võtmise vajaduse kohta tervise kaitseks võimaliku tuumaõnnetuse korral. Seepärast lisasime oma kodulehele selgituse, kas ja millal on joodiprofülaktika vajalik. Jooditableti võtmine on vajalik vaid siis, kui toimunud on tuumaõnnetus ja inimene on õnnetuspaigale lähedal. Kiirgustase Eestis ja Euroopas üldiselt ei ole aga tõusnud, samuti ei ole juhtunud tuumaõnnetust. Ka Ukraina töötavad tuumajaamad on Eestist niivõrd kaugel, et jooditablettide võtmine Eestis pole mingil juhul vajalik,» seisab keskkonnaameti veebilehel.

Joodi tarvitamisel on omad ohud

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel on joodimürgistusi maailmas suhteliselt vähe kirjeldatud ja seega peetakse inimestel aine taluvust suhteliselt heaks. Samas ei saa öelda, et selle tarvitamisega ei kaasneks mingeid ohte ega kõrvaltoimeid.

1986. aastal toimunud Tšornobõli õnnetuses kasutati kaaliumjodiidi tablette nii Poolas kui Tšornobõlis. Selle ravi tulemuste järgi hinnati kaaliumjodiidi tabletid turvaliseks radiatsiooniõnnetuste korral kasutamiseks. Ent väikesel arvul inimestel põhjustas ravi nahalööbeid, seedehäireid ja oksendamist.

Samas tuleb rõhutada, et sama protsess, mis kaitseb inimese organismi radioaktiivse joodi ladestumise eest, võib põhjustada kaaliumjodiidi pikaajalisel tarvitamisel näiteks kilpnäärmefunktsiooni häireid.