Pisarateni liigutav või surematud naljad! Just need kodumaised filmid on tuntud eestlaste lemmikud
:format(webp)/nginx/o/2020/11/14/13475546t1hd096.jpg)
24. veebruar 2022, 12:30
Kellele meeldib «Tõde ja õigus», kes aga vaatab meelsasti hoopis «Georgi» või huumorist pakatavat «Siin me oleme»? Elu24 uuris koostöös Apollo TV'ga tuntud eestlastelt Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva puhul, mis on nende lemmik kodumaine film ja miks see neile südamesse puges.
28. detsembril 1895 demonstreerisid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis avalikkusele oma uut leiutist, kinematograafi. Vähem kui aasta pärast võis uut ilmaimet näha Tallinnas ja seejärel Tartus, vahendab Eesti Filmi Instituut.
Esimesed filmivõtted toimusid Eestimaal aga alles 1908. aastal, kui jäädvustati Rootsi kuninga vahepeatust Tallinna reidil tema teekonnal Peterburgi.
Veel mõned aastad ning saamegi rääkida Eesti filmi algusest ja esimeseks kodumaiseks filmitegijaks sai Johannes Pääsuke. Tema Sergei Utotškini õhulendamisest tehtud kroonikakaadreid näidati 30. aprillil 1912 Tartus, nüüdseks hävinud kinos Illusion. Just seda kuupäeva võibki pidada eesti filmi sünnipäevaks.
Veidi vähem kui kuus aastat hiljem, 24. veebruaril 1918, sai Eesti iseseisvaks. Nüüdseks juba üle saja sünnipäeva tähistanud Eestis on valminud ohtralt filme igale maitsele. Küll tiritakse silmist pisaraid, mängitakse emotsioonidega ning aetakse naerma. Pole kahtlustki, et mitmekülgselt Eesti kinomaastikult leiab igaüks endale lemmik Eesti filmi.
Elu24 uuriski mitmelt tuntud eestlastelt Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva puhul ja koostöös Apollo TV'ga, mis on nende lemmik kodumaine film.
Anna oma hääl! Milline on sinu lemmik Eesti film?
Elu24 koostöös kodumaise teleteenuse pakkuja Apollo TV-ga selgitab iseseisvuspäeva puhul välja, missugused filmid Eesti inimeste südamesse on pugenud.
Hääletus on lõppenud! Tulemusi saab vaadata SIIT.
Sisulooja Roosabanaanike ehk Arija Helmvee
Arija Helmvee lemmik on 2019. aasta film «Tõde ja õigus». «Ma arvan tõesti, et iga eestlane peaks seda vähemalt korra vaatama, sest see on imeline!» kiidab Helmvee oma lemmik Eesti filmi. «Esimest korda nägin seda klassiga kinos ja see oli parim valik minna kaasa nendega. See tekitab sinus viha ja pinget ja rahu ja absoluutselt kõiki emotsioone korraga. Ja on lihtsalt ilus,» kirjeldab ta lisaks.
/nginx/o/2021/11/17/14207981t1hb431.jpg)
Anton Hansen Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» I osa ainetel valminud filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom. Filmi peaosades on Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja ja Ester Kuntu. «Tõde ja õigus» pälvis 2019. aastal ka Aasta film tiitli, vahendab efis.ee.
Laulja Artjom Savitski
Ka laulja Artjom Savitski toob oma lemmik kodumaise filmina välja «Tõe ja õiguse». «Tegemist on kunstiliselt, tehniliselt ja näitlejameisterlikkuse poolest Eesti parima filmiga,» teatab Savitski ja lisab, «Siinkohal tooks välja Võigemasti mängitud Pearu. Kui film ikka neelab sind nii, et tahad isiklikult Pearule molli anda, et ta inimlikumalt käituks, siis on ikka hästi sooritatud roll.»
Savitski imetleb just neid näitlejaid, kes suudavad mängida kedagi, kes ei vasta üldse nende olemusele. Selle põhjal toob ta välja teisegi oma lemmiku Eesti kinomaastikult, milleks on 2007. aasta noortefilm «Klass».
«Võigemasti ma isiklikult ei tunne, aga Lauri Pedajat küll (Pedaja kehastas «Klassis» Anderst, kes peategelast kiusas – toim). Filmi «Klass» puhul tekivad sarnased emotsioonid, mis «Tõde ja õigusega»,» sõnab laulja. «Tean Laurit lähedalt, ta on mulle üks parimatest sõpradest ja vahel ka vanema venna eest. Ta on väga heasüdamlik, lahke ja sõbralik mees ning samamoodi imetlen, kuidas ta oskas nii andekalt mängida jõhkrat ja üleolevat kiusajat. Äge vend on ta muidugi alati olnud, see on võib-olla ühine joon.»
Savitskile meeldivad sellised filmid, mis panevad tundma nagu ta oleks nende sees, üks tegelastest, kes sooviks olukorda lahendada.
2007. aasta «Klass» on auhinnatud noortefilm, kus peaosas on lisaks Lauri Pedajale veel Vallo Kirs, Pärt Uusberg ja Mikk Mägi. Filmi stsenarist ja režissöör on Ilmar Raag. Lisaks teistele tunnustustele pälvis film 2007. aastal Karlovy Vary ja Varssavi rahvusvahelistel filmifestivalidel žürii eripreemiad.
Näitleja Lauri Pedaja
Lauri Pedaja ise nimetab oma lemmikfilmiks aga «Maleva». «Kõige naljakam, kõige totram, kõige iroonilisem ja kõige parem tujutõstja eales!» loetleb Pedaja.
/nginx/o/2013/10/04/2435343t1hde27.jpg)
«Malev» on 2005. aasta komöödiafilm, mille režissööriks on Kaaren Kaer. Stsenaariumi kirjutasid Kaer, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa ja Erik Moora. Filmi peategelasi kehastavad Ott Sepp, Mirtel Pohla, Märt Avandi, Raivo E. Tamm, Uku Uusberg, Argo Aadli, Mait Malmsten. 2006. aastal võitis «Malev» Riias toimunud filmifestivalil rahvusvahelises võistlusprogrammis Grand Prix auhinna.
Riigikogulane Raimond Kaljulaid
Poliitik Raimond Kaljulaidi lemmikuks on «Georg», mis esilinastus samuti 2007. aastal. Eesti tuntuima laulja Georg Otsa elul põhinevas filmis kehastab peaosa Marko Matvere. «Suurepärased näitlejad (eraldi kiidaks Renars Kaupersit!) ning väga kõrgel tasemel operaatoritöö, kostüümid, ajastu tabamine jne.»
Filmidest rääkides tõdeb Kaljulaid, et üks tema suurtest unistustest on just kinomaailma seotud. «Unistus on see, et Põhja-Tallinnast saab siiski filmilinnak, kus tehakse tulevikus kõrgel tasemel Eesti filme, aga miks mitte ka rahvusvahelisi suurprojekte nagu «Tenet»,» täpsustab riigikogulane.
/nginx/o/2007/10/04/5128t1h4a57.jpg)
Filmi «Georg» režissöör on Peeter Simm, operaator aga kogenud Rein Kotov. Lisaks Matverele ja Kaupersile mängivad filmis Anastasia Makejeva, Tõnu Kark, Elle Kull ja Mirtel Pohla. «Georg» osales ka mitmel rahvusvahelisel filmifestivalil, sealhulgas Hiinas, Kanadas ja Indias.
Laulja Lauri Pihlap
Kuid on ka neid, kes armastavad ikka üle kõige Eesti filmiklassikat. Üks neist on laulja Lauri Pihlap, kelle lemmik Eesti film on «Noor pensionär». «See film lõbustas mind lapsepõlves, väikese poisina ja naerutab ENDISELT!» rõhutab Pihlap, kes alles aastavahetusel filmi uuesti vaatas. «Naersin kõva häälega, samas, tabades end mõttelt, et «uskumatu, see film saab kohe 50-aastaseks!».»
«KOMÖÖDIA KULD!» teatab Pihlap kindlameelselt.
«Noor pensionär» on 1972. aasta aprillis esilinastunud komöödiafilm, mille režissööriks on Sulev Nõmmik, kes kirjutas koos Enn Vetemaaga ka filmi stsenaariumi. Peaosades armastatud Ervin Abel ja Lia Laats.
Maailmarändur Kertu Jukkum
Sarnaselt Pihlapiga fännab Eesti filmiklassikat ka maailmarändur Kertu Jukkum, kelle lemmikuks on 1979. aastaks valminud «Siin me oleme». «Need legendaarsed karakterid, surematud naljad ja mõtted. Film, mida võib vaadata mitu korda aastas, kord aastas aga lausa peab vaatama,» sõnab Jukkum.
:format(webp)/nginx/o/2012/04/16/1059188t1h1360.jpg)
Taas on pead kokku pannud «Noore pensionäri» filmitegijad. Juhan Smuuli monoloogil «Suvitajad» põhineva filmi «Siin me oleme» stsenaariumi autoriks on Enn Vetemaa, ning režisööriks Sulev Nõmmik. Kusjuures Nõmmik mängis filmis ka ühte kõrvalosa. Filmi peategelaste rollis jällegi vaieldamatud lemmikud Ervin Abel ja Lia Laats. Film esilinastus 1. jaanuaril 1979.
Stilist Ženja Fokin
Moeka Ženja Fokini lemmik kodumaine film on samuti «Siin me oleme». «Mu totaalne lemmik Eesti filmidest on teos, mis oma žanrilt hõlmab humoorikuse, rohke karakteri ja joviaalsuse ning kostüümidraama kui ka ajatu lainetusega, meeldib nii mu memmele kui lellele,» alustab Fokin oma lemmiku kirjeldamist ja jätkab, ««John, lase vesi välja!» ehk Sulev Nõmmiku igihaljas komöödia «Siin me oleme».»
Fokini sõnul on see film hübriid «Titanicu» dramaturgiast ja «Üksinda kodus» seiklustest. «Igati väärt ning ajakohane taas üle kaeda kogu selle maskiballi perioodil! Naerge seni, kuni hambaid on,» soovitab Fokin ja soovib lõpetuseks kõigile head pidupäeva.
Endine miss Madli Vilsar
Endine Kanal 2 ilmatüdruk ja miss Madli Vilsar nimetab enda lemmikuteks samuti Eesti kinomaastiku klassikad nagu «Kevade» (1969) ja «Viimne reliikvia». «Neid on vaadatud aastaid ja aastaid ja ilmselt pole jäänud ühtegi Vabariigi aastapäeva vahele,» sõnab Vilsar. «Uuema aja omadest kindlasti «Klass», sest see on minu kooliaja üks meeldejäävamaid Eesti filme,» lisab Vilsar.
Oskar Lutsu jutustuse «Kevade» ainetel valminud samanimeline film esilinastus 1970. aastal. Selle režissöör on Arvo Kruusement, stsenaristideks Kaljo Kiisk ja Voldemar Panso. Filmi peaosades Arno Liiver, Riina Hein, Aare Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp jpt. Ka «Viimne reliikvia» valmis 1969. aastal, selle režissöör on Grigori Kromanov ja stsenarist Arvo Valton. Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrida Andrina, Elsa Radzina, Eve Kivi, Raivo Trass jt.
Laulja ja sisulooja Helen Adamson
Laulja Helen Adamsoni jaoks tuli esimesena pähe loodusfilm «Tuulte tahutud maa», mis on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud filmiprogrammist. «See on nii erakordselt ilus film, mida käisin üksi kinos vaatamas. Kõik need looduskaadrid, see imeline Eest loodus. See oli nii–nii ilus film, et ma vist ühe koha peal isegi nutsin, sest see tõesti liigutas mind,» tunnistab Adamson.
Adamson imetleb «Tuulte tahutud maa» puhul ka seda, kuidas filmi osati panna Eesti looduse hing. «On osatud looduse ilu, hing, kõik see, mida mina looduse ja Eesti juures kõige rohkem armastan, panna ühte filmi. Seal on kõik olemas. Kes seda veel näinud ei ole, ma siiralt soovitan!» ütleb laulja ja lisab lõpetuseks, «Ja kuna mul endal on loodusega nii suur side, siis see film kõnetab mind eriti.»
/nginx/o/2018/09/27/11451576t1hd6a8.jpg)
«Tuulte tahutud maa» on 2018. aastaks valminud dokumentaalfilm, mille võtteperiood kestis aastatel 2015–2018. Kokku kogunes üle 400 võttepäeva. Dokumentaalfilmi stsenaristid on Joosep Matjus, Atte Henriksson ja Jan Henriksson, Matjus on ühtlasi ka filmi režissöör. 2019. aastal võitis «Tuulte tahutud maa» Mehhikos toimunud filmifestivalil Tulum WE Sol võistlusprogrammi parima filmi auhinna.
Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Loe kõiki olümpiauudiseid siit.