T, 6.12.2022

Varro Vooglaid esitas «Pealtnägija» saatelõigu peale kaebuse: Kärmase väide on selgelt vale

Heidi Ruul
, Ajakirjanik
Varro Vooglaid esitas «Pealtnägija» saatelõigu peale kaebuse: Kärmase väide on selgelt vale
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 5
Mihkel Kärmas ja Varro Vooglaid
Mihkel Kärmas ja Varro Vooglaid Foto: Tairo Lutter/ Konstantin Sednev

Kolmapäeva õhtul eetris olnud «Pealtnägijas» käsitleti ühe teemana viimasel ajal toimunud meeleavaldusi. Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juht Varro Vooglaid esitas Pressinõukogule selle saateosa kohta kaebuse.

Varro Vooglaiu tehtud kaebuses Pressinõukogule seisab, et saates ütles saatejuht Mihkel Kärmas järgmist: «Läinud kevadel korraldas sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ridamisi miitinguid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ehk NETSi vastu, kuigi massikogunemised olid sel hetkel rangelt võttes keelatud.»

Vooglaid leidis, et see väide on ühemõtteliselt vale ning 2021. aasta kevadel ei korraldanud sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks NETSi muudatuste ega üldse koroonapiirangutega seoses ühtegi miitingut ega muus vormis avalikku koosolekut.

Kaebuses Pressinõukogule toob Vooglaid esile, et esimese selleteemalise avaliku koosoleku korraldas SAPTK 23. oktoobril, kui ei olnud avalike koosolekute korraldamisele piiranguid kehtestatud. Vooglaid leidis, et Mihkel Kärmase esitatud väide ja kuvand, nagu rikkunuks SAPTK mullu kevadel miitinguid korraldades kehtivat õigust, on selgelt vale.

Selle peale jagati saate Faacebooki lehel postitust, mis sisaldas nii Pressinõukogule tehtud kaebust kui ka mitut kuvatõmmist. «Õiendus ja vabandus! Eilses «Pealtnägija» saates väitsime ekslikult, et läinud kevadel toimunud meeleavaldusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse vastu organiseeris sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). Täpne on öelda, et SAPTKi juht Varro Vooglaid kutsus inimesi neile meeleavaldustele ja varustas plakatitega. Vastav täpsustus on saatesse sisse viidud. Pealtnägija vabandab ebatäpsuse eest!»

Kõnealust postitust illustreerisid kuvatõmmised postitustest, mille Varro Vooglaid tegi möödunud aasta aprillis. Neis kutsus ta inimesi üles meeleavaldusega liituma ning jagas ka meeleavalduse tarbeks eri loosungeid, mida rahvas sai kodus välja printida ning hiljem juba meeleavaldusel näidata.

Sõna võttis ka endine poliitik Liia Hänni

Pahameelt eilse «Pealtnägija» osa üle väljendas ühismeedias ka endine poliitik Liia Hänni, kes nentis, et talle selline meeleavalduste kajastus ei meeldinud. «Tegelaste valikuga oli liiga mustvalge pilt maalitud – grotesksed meeleavaldajad ja vaprad politseinikud vastamisi. Võib ju püüda mõista autorite taotlust ärritada sotsiaalset närvi nägema ohtu, mida vastuhakk oma kohustusi täitvale ametkonnale võib kaasa tuua. Siiski on olemas piir, kus ülemäärane ärritus võib omakorda ohtu kujutada,» selgitas Hänni oma Facebooki leheküljel.

Liia Hänni
Liia Hänni Foto: Kristjan Teedema

Kolmapäevases «Pealtnägijas» rääkisid politseinikud sellest, kuidas nad tunnevad end hiljutistel meeleavaldustel toimunu pärast. Ka osa meeleavaldajaid taunisid seda, kui politseinike suhtes minnakse isiklikuks. Nii lahatigi saates koos politseinike ning mõne meeleavaldustel kinni peetud isikuga viimase aja sündmusi.

Mõlemad pooled tõdesid osaliselt, et on teinud oma käitumises vigu, kuid leidsid, et kellegi isiklik ründamine sotsiaalmeedias ja ka politseinike perede kaasamine küberkiusu ei ole eetiline ega õige.

Politseinike sõnul on enamik internetti paisatud protestidel tehtud videotest meelega lõigatud lühemaks, et näidata neid halvas valguses. Näiteks levib meedias video, kus politseinik tirib selja tagant inimesi pikali, teises käes rihma otsas koer.

Siiski eelnes sellisele teole pikk asjade kulg ning inimeste tirimine oli politseinike sõnul kõige viimane variant. Nimelt transportisid ametnikud autos üht kinni peetud meeleavaldajat, kelle kaitseks hakkasid teised meeleavaldajad politseibussi liikumist takistama.

Sündmuse järel loobiti politseinike pihta ka lumepalle. Kui ühel ametnikul mask eest kukkus ja tema isik tuvastati, tegi poliitik Kalle Grünthal ühismeedias avaliku postituse, kus avaldas ka politseiniku nime.

Grünthal ise peab seda postitust politseinikut kiitvaks, kuid Põhja prefekti Joosep Kaasiku sõnul oli asi kiitmisest kaugel. Just Grünthali postitus oli see, mida inimesed hakkasid jagama ja kommenteerima ning tänu millele said paljud võimaluse politseinikut küberkiusata.

Politsei välijuhi Pirko Pärila sõnul on kõik politseinikud inimesed, ka neil on oma pere ning loomulikult ka tunded. Kui algul ajasid need sündmused Pärila seest keema, siis tänaseks on ta õppinud sellest mitte välja tegema ning proovib hoiduda meediasse paisatud moonutatud videote vaatamisest.

Möödunud aasta lõpus kirjutas politseinike vastu suunatud rünnakust ka Elu24, sellest saab lugeda siit!

Märksõnad
Tagasi üles