22 AASTAT KADUNUD ⟩ Toona 13-aastaselt kodunt lahkunud Katrini kadumine on siiani lahendamata

13-aastaselt kadunud Katrin Foto: Kuvatõmmis postitusest

Pühapäeval, 16. jaanuaril 2000. aastal oma kodutalust naaberalevikku teel olles kaduma jäänud Katrini ema püüab sõnapaari «teadmata kadunud» asemel kasutada sõnu «läks ära». Pühapäeval täitus 13-aastase Katrini äraminekust 22 aastat. Katrin kadus jäljetult ja tema kadumine on tänaseni lahenduseta, kirjutab SA Kadunud oma sotsiaalmeedias. 

Tol pühapäeval ütles toona 13-aastane Katrin poole kolme paiku päeval oma emale, et kavatseb minna Rummule sõbranna poole inglise keelt õppima. Lääne-Harjumaal Rummu aleviku lähedal asuva talu hoovist paistsid vanglate korstnad ja tuhamäed. Otsetee Katrini kodutalust Rummule viis üle põllu ja mööda ühest vanglast, teine tee viis Ämari teele ja sealt kaudu suurele maanteele. Sõbranna ütluste kohaselt Katrin tema juurde sellel pühapäeval ei jõudnud.

Katrin oli 160 sentimeetrit pikk, keskmise kehaehituse, heledate sirgete õlgadeni ulatuvate juuste, hallide silmade ja nöpsninaga 13-aastane tütarlaps.

Kadumise päeval oli tal seljas uus sinist värvi kapuutsiga talvejope, millel kollast värvi vooder, jalas musta värvi püksid ja musta värvi platvormtüüpi talvesaapad. Eriliseks tunnusmärgiks oli Katrinil juustes roosa juuksesalk.

Aastal 2000 olid Rummu kolm vanglat liiklussõlmena üleriigiline strateegiline kogunemispunkt arvestatavale hulgale inimestele, kes käisid oma vangistatud lähedaste ja tuttavatega kohtumistel ja neile pakke viimas. Samuti liikus selles Rummu-Ämari vanglate kolmnurgas eri taustaga isikuid, kes püüdsid loopida üle aia piirituse kanistreid, suitsuplokke ja muid vanglas keelatud asju. Liiklemist oli palju, Rummule sõideti kogu Eestist.

Sihtasutuse Kadunud lahendamata juhtumite valdkonna juht on veendunud, et endiselt on kuskil keegi, kes teab, mis 22 aastat tagasi Katriniga juhtus. «Ja mul on palve kõigile inimestele, kes on aastate jooksul midagi kuulnud 2000. aasta talvel Rummul või vangilaagri lähedal ühe tütarlapse kadumisest, palun kindlasti mulle helistada ja usaldada rääkida, mida te kuulnud olete.»