Viimastel aastatel saab politsei aastas kuni 5000 abipalvet mõne inimese asukoha tuvastamiseks. Kuigi enamik juhtumitest saab kiirelt lahendatud, on ka neid, mis jäävad pikaks ajaks kadunud inimeste lähedasi painama. 

Iga aasta on keskmiselt 10–20 kadumisjuhtumit, mis kiiret lahendust ei saa. Politsei- ja piirivalveameti politseikapteni Kert Kotka sõnul on sellel mitu põhjust. «Kui inimese liikumisteekonna kohta on vähe infot, siis on raske suunata otsingutegevusi «õigesse kohta». Meil on hulk näiteid, kus eakad ja liikumisraskustega inimesed on meeltesegaduses kodust lahkunud kümnete kilomeetrite kaugusele kohtadesse, millega neil igasugune seos puudub,» ütleb Kotkas.

«Kadumisjuhtumite seas on välismaal kadunuks kuulutatud Eesti kodakondsusega inimesed, keda otsib kohaliku riigi politsei, kuid kelle kohta kadumisteade laekub ka Eestile,» selgitab ta. Need inimesed on läinud välismaale kas tööle, külla või elama, kuid side perega on katkenud. «Kuna ei saa välistada, et naasevad Eestisse, siis otsitakse neid muu hulgas taga ka Eestis,» kinnitab Kotkas.

Kommentaarid
Copy