Kohtus küsiti, miks köitis transnaine Follingtoni tähelepanu. Politseiniku sõnul oli põhjuseks Bradfordi suhtumine, mille poolest sarnanes ta inimestega, kelle kohta kehtib vahistamismäärus. Bradfordi kohta polnud vahistamismäärust väljastatud.
«Ma vaatasin ruumis olles keskendunult ringi, ta ei vaadanud mulle silma,» selgitas Follington kohtus ja jätkas: «Inimesed tulevad tavaliselt minu juurde ja tervitavad, aga tema hoidis silmad maas. Mulle annab see vihje, et inimene proovib end minu eest varjata.»
Politseiniku arvates oli ka imelik, et Bradford ja tema sõber istusid baari eri otstes.
Pärast transnaise vahistamist pani Follington oma küünarnuki vahistatu lõua alla, sundides Bradfordi nõnda üles vaatama. Politseiniku arvates ei olnud see vägivaldne, kuna ta pidi Bradfordi nägu liigutama, et too ei saaks sülitada. «Ta rabeleb, ta proovib nähvata, ta kutsub mind igasuguste nimedega, ta proovib sülitada.»
Bradfordi kaitseadvokaat arvas, et juhtunu järel pani Follington teadlikult kirja väljamõeldud loo, et Bradfordi ebaseaduslikku vahistamist õigustada. Follington väitis kohtus, et ta täitis politsei- ja kohtudokumendid enda teadmiste piires.
Kaitseadvokaadi sõnul vaatas Follington pärast Bradfordi vahistamist üle ka turvakaamerate salvestised. Tema arvates esitas politseinik transnaise vastu süüdistuse enne, kui keegi teine kaadreid nägi.
Follingtoni kaitseadvokaat aga väitis, et politseinik ei näinud videosalvestist, ja tõi tõestuseks, et salvestiste järele saadeti nooremkonstaabel.
Kohtuotsus selgub 3. mail.