Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Eestimaa tagaotsitavad inimesed: üks põgenes otse kiirabiautost, teine on jooksus juba 18 aastat (1)

Copy
Kolm politsei- ja piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud inimest.
Kolm politsei- ja piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud inimest. Foto: PPA

Eestis on kuulutanud politsei üle saja inimese tagaotsitavaks. Ehkki leidub neid, kes on olnud jooksus suisa pea 20 aastat, püsib politsei optimistlik ja teeb tagaotsitavate leidmiseks pidevalt tööd. 

Vaid paari päevaga tabati PERHi ülemarsti Peep Talvingu ründajad. Selle kõrval on Eestis siiski 143 tagaotsitavat, kellest mitut otsib politsei juba aastaid. 

Tagaotsitav Andero Reimaa
Tagaotsitav Andero Reimaa Foto: PPA

Kõige kauem on otsitud Andero Reimaad, kes on olnud politsei radarilt kadunud pea 20 aastat. Varguste eest tagaotsitav mees sündis 1979. aastal ja teda otsitakse juba 2003. aastast saati.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Rait Pikaro rääkis «Ringvaates», et drastilisemad juhtumid on tõepoolest paarikümne aasta vanused. Tema sõnul eeldatakse, et juba aastaid jooksus olnud inimesed on välismaale pagenud.

Pikaro rõhutab, et kõigi tagaotsitavate tabamine on politsei jaoks väga oluline. Pika staažiga tagaotsitavaid ongi väga vähe ja enamik tabatakse kiiresti. 

Korrakaitsjaid aitab edasi avalikkuse abi ning see on ka üks põhjus, miks on tagaotsitavate pildid politsei lehel

Tagaotsitav Alex Puškin
Tagaotsitav Alex Puškin Foto: PPA

2008. aastast saati otsitakse ka Alex Puškinit. Ei, ta pole kuidagi seotud 1837. aastal surnud kuulsa kirjanikuga. Hoopistükkis on mees ohtlik kurjategija, kes on pannud toime mitu röövi ja vargust. Kuidas ta siis vabadusse pääses? Justkui filmis põgenes ta kiirabiautost, kui teda vanglast transporditi. Politsei kogutud teave viitab sellele, et mees viibib välismaal. 

Pikaro sõnul on lõpptulemus enamasti ikkagi see, et ka välismaale pagenud tagaotsitavad tabatakse kasvõi rahvusvahelise koostöö abil. Kindlate Euroopa riikidega sujub selline koostöö hästi. Samas võtab näiteks Venemaaga koostöös kurjategijate leidmine kauem aega. On siiski juhtunud ka seda, et Venemaa on andnud oma kodaniku või kodakondsuseta isiku Eestile välja.

Pikaro arvab, et tagaotsitavate elu pole lihtne ning pidev psühholoogiline surve takistab normaalset elu. «Kui kuritegu on toime pandud, siis vastutus tuleb ka ära kanda, ja ma arvan, et see on kõige lihtsam viis normaalse elu juurde tagasi pöördumiseks,» ütleb Pikaro resoluutselt. Tema arvates on väga raske elada ootuses, et millal ükskord tuleb politsei koputus uksele.

Kas oled mõnda tagaotsitavat linna peal jalutamas näinud? Heida pilk peale SIIN

Tagasi üles