USAs politsei poolt tapetud mustanahalise Breonna Taylori pere saab 12 miljonit dollarit valuraha (2)
16. september 2020, 19:15
/nginx/o/2020/09/16/13349409t1hdcf9.jpg)
Kentucky osariigi linna Louisville'i võimud nõustusid maksma 12 miljonit dollarit politsei poolt tapetud Breonna Taylori perekonnale. Lisaks algatatakse ulatuslikud politseireformid.
Ameerika Ühendriikide Kentucky osariigi suurima linna Loiusville'i linnapea Greg Fischer, Breonna Taylori perekond ja nende advokaadid teatasid kokkuleppest teisipäeval ühisel pressikonverentsil, vahendas CNN.
Kokkuleppe osana loob linn eluasemekrediidi programmi, et aidata politseinikel kolida nende teenindatavatel aladel. Lisaks palgatakse sotsiaaltöötajaid, kes hakkavad teatud politseiüksusi toetama ning nüüdsest tuleb komandöridel enne kohtuliku heakskiidu taotlemist vaadata läbi ja kinnitada kõik läbiotsimismäärused.
«Breonnale õigluse võitmine tähendab, et mesaame jätkata inimelude päästmist tema auks,» ütles Taylori ema Tamika Palmer.
«Ükski rahasumma ei kaalu üle seda, et suutsime selle kokkuleppe osana tuua sisse politseireformi, mis tähendab minu perele ja meie kogukonnale ning Breonna pärandile palju rohkem,» lisas Palmer.
Linnapea pressiesindaja kinnitas, et 12 miljoni dollari suurune valuraha on linna kõigi aegade kõrgeim, mis on kellelegi välja makstud. Perekonda esindav advokaat Benjamin Crump nimetas väljamakset ajalooliseks ja ütles, et usub, et see on üks suurimaid summasid, mis on kunagi välja makstud USA politsei poolt tapetud mustanahalise naise eest.
«Ma ei suuda ette kujutada proua Palmeri valu,» ütles linnapea Fischer ja lisas: «Ja mul on sügavalt, sügavalt kahju Breonna surma pärast.».
Kokkulepe sõlmiti kuus kuud pärast seda, kui Louisville'i politseiametnikud lõhkusid ilma eelneva hoiatuseta narkoreidi käigus Breonna Taylori korteri ukse ja tulistasid ta surnuks.
Surmaga lõppenud politseipoolne tulistamine on põhjustanud Louisville'is ja kogu riigis mitu kuud kestnud meeleavaldusi mustade vastase rassismi ja politseivägivalla vastase üldise liikumise Black Lives Matter all.
Pärast Taylori surma vallandati juunis ka Loisville'i politseijuht ja linnavolikogu võttis vastu «Breonna seaduse», mis keelas ilma eelhoiatuseta politseipoolse sissetungimise.
Sellegipoolest ei ole seni ühelegi Taylori surmaga lõppenud reidil osalenud ohvitserile seni kuriteosüüdistust esitatud.
Kentucky peaprokurörja vabariiklaste tõusev täht Daniel Cameron, kes on ühtlasi esimene mustanahaline sellel ametikohal olev inimene, määrati selle juhtumi eriprokuröriks selle aasta alguses ja ka FBI on algatanud uurimise.
Teisipäeval jätkas Crump Taylori surmaga seotud ohvitseride suhtes kriminaalsüüdistuse esitamist.
«On aeg kriminaalsüüdistustega edasi liikuda, sest ta väärib seda ja palju muud,» sõnas Palmer.
13. märtsil 26-aastase Breyonna Taylori koju tunginud politsei uskus algselt, et naine oli üksi kodus, kuid tegelikult oli naisega seal koos tema peigmees, kellel oli kaasa seaduslik ja registreeritud relv.
Justnimelt see valearvestus ja otsus minna edasi kõrge riskiga sissetungiga, mille asjaolud olid küsitavad, aitas kaasa surmavale lõpptulemusele.
Taylori peigmees rääkis hiljem, et nad uskusid, et naise koju murtakse sisse, mistõttu mees avas sisseungijate pihta ka tule haavates ühte ohvitseri. Seejärel tappis politsei vastutulega Taylori.
Politsei sõnul ei ole neil juhtumist kehakaamerate kaadreid.
«Ükski rahasumma ei too Breonna Taylorit tagasi,» ütles Louisville'i sotsiaalse õigluse organisatsioon Freedom kokkulepet kommenteerides.
«Me peame seda lahendust kõige vähemaks, mida saate teha leinava ema jaoks. Linn ei osuta talle sellega mingeid teeneid. Tõelist õiglust ei teenita sularahas arveldades. Vajame tema mõrvas osalevate isikute vahistamist ja süüdistamist. Vajame vastutust. Me vajame õiglust,» lisati avalduses.
Louisville'i politsei keeldus aga juhtumit ja kokkulepet pikemalt kommenteerimast.