Internetikelmid petsid viielt eestlaselt välja ligi 100 000 eurot

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Investeerimiskelmide küüsi sattudes on lihtne minna säästude kallale. Pilt on illustreeriv.
Investeerimiskelmide küüsi sattudes on lihtne minna säästude kallale. Pilt on illustreeriv. Foto: Konstantin Sednev

Selle nädala jooksul esitati politseile kokku viis avaldust, mis olid seotud internetis korraldatud investeerimiskelmutse, lotopettuse ja pangapettusega, kus heausksetelt inimestelt peteti kokku välja 99 961 eurot.

Esmaspäeval 15. juunil alustati kriminaalmenetlust kahe erinevatel kauplemisvormidel inimestele ebaõige ettekujutusega seotud kelmusega, kus mõlemalt ohvrilt peteti välja suur summa raha. 

Näiteks lõi kauplemisplatvormil crypto-bull.cc maakler ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest 39-aastasele mehele, kes oli andnud juurdepääsu oma nutiseadmetele AnyDesk programmiga.

Sedakaudu tegi mees ka makseid krüptoraha kauplemiskeskkonnas välismaistele kontodele kogusummas enam kui 11 000 eurot.

Samal päeval alustati ka teist kriminaalmenetlust, kui kauplemisplatvormil u-i-group.com lõi maakler ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest 32-aastasele mehele, kes tegi makseid krüptoraha kauplemiskeskkonnas kogusummas 5000 eurot.

Neljapäeval, 18. juunil alustati politseis menetlust selles, et krüptoraha kauplemisplatvormil u-i-group.com olid maaklerid loonud ka ühele 29-aastasele mehele ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning mees tegi ülekandeid platvormi kontodele, kuid raha tagasi ei saa. Kahjusumma 39 550 eurot.

Neljapäeval alustati veel menetlust ka selles, et seni tuvastamata isik esines ettevõtte juhatuse liikmena ning palus sama ettevõtte raamatupidajal teha ülekanne Türgi pangas asuvale kontole 25 411 eurot. Juhatuse liige tegelikult sellist korraldust ei andnud ning Eestis asuval pangal õnnestus makse tagasi kutsuda.

«Kelmustega tegelevaid kurjategijaid on maailmas väga palju,» rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre Elu24-le.

Lihtsate vahenditega on Tambre sõnul võimalik luua internetis kauplemisplatvorme, lotomänge, päranduse «sertifikaate», profiile sotsiaalmeedias ja jõuda üle interneti miljonite inimesteni, sellepärast on internet kelmide jaoks väga ahvatlev keskkond.

«Kauplemisplatvorme on väga palju ja tasub pöörata tähelepanu mitte nimele, vaid tegutsemisviisile,» hoiatas Tambre.

Infot selle kohta, kuidas tunda investeerimis- ning lotopettust või ka arve- ja pangakontopettust ära leiab politsei kodulehelt

Näiteks võetakse investeerimispettuse puhul inimesega ühendust telefoni teel ja pakutakse kõrge tootlusega investeerimisvõimalust.

Kõne on tavaliselt vene keeles ning kelm lubab, et rikkaks saab juba paari päevaga ja suurema vaevata.

«Inimene jõuab veebilehele, kuhu jätab oma kontaktid, misjärel võetakse temaga juba ühendust ja juhendatakse, kuidas ja kuhu raha maksta või võetakse üle tema arvutipilt näiteks kaugjuhtimisprogrammide AnyDesk või TeamViewer kaudu,» selgitas Põhja ringkonnaprokurör Jürgen Hüva Elu24-le.

Siis võtab kelm üle arvutipildi ja saab ligipääsu inimese pangakontole, millelt hakkab ülekandeid tegema.

Sealjuures näidatakse Tambre sõnul võimalikule ohvrile justkui kiiret kasumi kasvu, julgustatakse investeerima rohkem vahendeid ja üritatakse ohvrit veenda, et kui ta ei tee seda, jääb paljust ilma.

«Parim viis nende vastu on olla ise nutikas ja tark, alati kontrollida infot ja olla kriitiline liiga ahvatlevate ettepanekute suhtes,» julgustas Tambre.

«Investeerimisega algust tegev inimene peaks eelnevalt tegema korraliku taustatöö ning viima end valdkonnaga kurssi. Tasub pidada silmas, et igasuguse investeerimisega kaasneb risk, ent taolistesse interneti teel pakutavatesse võimalustesse tuleks suhtuda erilise ettevaatlikkusega ning pigem isegi skeptiliselt,» kommneteeris Hüva juhtumeid.

Loto. Pilt on illustreeriv.
Loto. Pilt on illustreeriv. Foto: Toomas Huik

Libaloto

16. juunil alustati menetlust selles, et aprillikuu jooksul lõid veebilehe lottoviva.com esindajad ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest 41-aastasele mehele, kes soetas lotopileteid ligikaudu 300 euro eest ning talle väideti, et võitis 30 000 eurot.

Võidu kättesaamiseks nõuti võidust kümne protsendi suurust rahasummat ning võidumaksutasu. Mees maksis kokku üle 19 000 euro, ent väidetavat lotovõitu kunagi kätte ei saanud.

Lotovõidu või auhinna loosimisega seotud kelmus on üsna vana ja tuntud skeem, kuid inimesed satuvad kahjuks selle õnge praegugi. 

«Mõnikord ei ole inimene teadlik, et ta on langenud kelmuse ohvriks, ja sellepärast ei pöördu ta ka politseisse,» selgitas Tambre. 

Näiteks pakutakse Tambre sõnul osa võtta hinnalise auhinna, näiteks iPhone’i, loomisest, makstes osalustasu. «Inimene maksab ära ja talle jääb mulle, et ta osaleski loosimises, kuid lihtsalt ei võitnud, tema jaoks on see lugu sellega lõppenud, lisas Tambre.

Teine variant on see, kui tuleb teade, et inimene on võitnud midagi, kuid auhinna kättesaamiseks peab «võtja» tasuma postikulu. Tambre sõnul on ette tulnud juhtumeid, kui inimene tasub «postikulu» ära ja pöördub «mängukorraldaja» poole küsimusega, miks ei ole auhind saabunud. 

«Selle peale vastatakse, et tasu pole üle tulnud ja palutakse tasuda kulu veel kord lubadusega, et vahe makstakse tagasi, mida muidugi ei tehta,» seletas Tambre. 

Siinkohal tasub meeles pidada, et samasuguse skeemi järgi toimivad ka muud kelmused, näiteks ootamatu pärand, internetitutvused ja viimasel ajal ka laenupakkumised.

Viimasel ajal langetakse aga Hüva sõnul üha sagedamini ka veebireklaami ohvriks või satutakse suhtluskeskkondades kellegi soovituste kaudu kelmide kauplemisplatvormidele.

«Reklaamide juures võidakse kasutada ka tuntud või autoriteetse inimese nime ja pilti, mis süvendab kannatanus kindlust investeerimisotsuse õigsuses,» tõi Hüva näite ja lisas, et igal juhul peaks inimene enne oma varakäsutust tegema põhjaliku uurimistöö ja veenduma pakkuja usaldusväärsuses.                                                                                                              Politsei ja prokuratuuri esimesed sammud selliste juhtumite puhul on tuvastada raha liikumine ning kuriteo toimepanemise riik.

«Väga sageli on tegemist välisriikides asuvate kurjategijatega ning ka raha on liikunud välisriigis asuvatele kontodele,» selgitas Hüva.

Siin tuleb prokuröri sõnul mängu rahvusvaheline koostöö, kus infovahetus võtab paratamatult aega ning erinevate riikide ressurss üksikjuhtumitega tegelemiseks on piiratud.

«Seega võivad jääda kurjategijad tuvastamata ning isegi kui õnnestub välja selgitada kurjategija, ei taga kriminaalmenetlus, et kannatanu oma raha tagasi saab. Seetõttu peaks iga inimene väga hoolikalt kaaluma, kuhu ja kellele nad raha üle kannavad,» hoiatas Hüva.

Kahtluse korral tuleks jätta tehing tegemata ning küsida nõu asjatundjalt.

Politsei kodulehel on võimalik tutvuda ka hoiatustega, kuidas kelme vältida.
Politsei kodulehel on võimalik tutvuda ka hoiatustega, kuidas kelme vältida. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Politsei nõuanded vara hoidmisel

Politsei palub inimestel oma vara hoidmise eesmärgil jälgida lihtsaid nõuandeid.

* Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.

* Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.

* Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.

* Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.

* Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.

* Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

* Loe rohkem petuskeemide ja selle kohta, kuidas neid ära tunda, politsei.ee lehelt. 

Tagasi üles