Kas pinge murrab? Tallinnas klobisid naised mehi ja kaklesid omavahel

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Pilt on illustratiivne. Naine ründab meest.
Pilt on illustratiivne. Naine ründab meest. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tallinnas pidi politsei eelmisel nädalal klaarima vägivallajuhtumeid, kus rusikakangelasteks osutusid naised. Kas eriolukord on lõpuks sealmaal, et pinged on muutunud väljakannatamatuks?

Eelmise nädala politseiteadetest jäid silma just esmaspäev ja teisipäev, mil Tallinnas registreeriti kolm vägivallajuhtumit ja nende kõigi puhul olid käest läinud tüli kangemaks pooleks naised. 

13. aprillil teatati politseile, et Nõmme linnaosas Õie tänaval tekkis kahe võõra naise vahel konflikt, mille käigus tekitati 32-aastasele naisele füüsilist valu ja kehavigastusi.

14. aprillil teatati politseile, et Haaberstis Õismäe teel tekitas 29-aastane naine kehavigastusi oma 54-aastasele isale. Politsei pidas naise kinni, mehe viis kiirabi haiglasse. 

14. aprillil teatati politseile, et Põhja-Tallinnas Õle tänaval tungis 47-aastane naine kallale oma 35-aastasele elukaaslasele ja tekitas talle füüsilist valu

Kuna juhtumid on värsked ja kriminaalmenetlused käivad, siis ei kommenteerinud politsei ega prokuratuur Elu24-le tüli täpseid asjaolusid.

«Kuigi oma tööpraktikas puutume naissoost vägivallatsejatega kokku harvem, ei ole meie jaoks vahet, kas vägivalda tarvitab mees või naine,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Andra Sild Elu24-le.

Mõistetavalt on eriolukord pööranud inimeste tavapärase elukorralduse pahupidi ning inimesed on sunnitud olema ööpäevi nelja seina vahel. «Paratamatult võib see suurendada pingeid pereliikmete vahel, kes ühe katuse all elavad ja nii on tülid kergemad tekkima,» sõnas Sild. 

Politsei väljakutsete infosse süvenedes on aga selgelt näha, et tegelikult on need juhtumid, kus mehed ründavad naisi, palju tihedamad. Näiteks registreeriti 9. aprill – 12. aprill politseis üle Eesti 16 sündmust, kus mehed vägivallatsesid naiste kallal. 

Samal ajal oli aga neid väljakutseid, kus vägivallatsejaks oli naine, vaid kolm. Kahel korral ründasid naised oma elukaaslast ja ühel korral vägivallatses ema 14-aastase tütre kallal.

PPA juhtiv korrakaitseametnik Kati Arumäe ütles, et praegu on politseis registreeritud juhtumite arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga samal tasemel. «Tegelikult on viimaste aastate trend see, et teada antakse järjest rohkem, sest ühiskonnas räägitakse sellest rohkem ja inimesed on teadlikumad,» selgitas ta. 

Ka Arumäe kinnitusel on kriisi ajal märkamine ja hoolimine veelgi tähtsamal kohal ning on oluline teada, et abi on olemas. «Seetõttu julgustame ja palume, et kui kuulete või märkate midagi, mis viitab vägivallale lähedaste vahel, andke sellest abiandjatele teada,» lisas Arumäe. 

Kuna praegusel ajal puutuvad inimesed, ka lapsed, vähem kokku teiste ühiskonnaliikmetega, sest töö ja kool on kolinud koju ning inimesed liiguvad vähem ringi, on prokuröri kinnitusel eriti oluline, et kõik hoiaksid naabritena oma silmad ning kõrvad lahti. «Vajadusel sekkuksime, pakuksime ise abi või vastavalt olukorrale annaksime abivajajast teada,» julgustas Sild.

Võimalusi selleks on erinevaid. Võib teavitada kohaliku omavalitsuse töötajat või piirkonnapolitseinikku, kuid vahetu ohu korral tuleb alati helistada hädaabinumbril 112.

«Eriti oluline on märgata kaitsetumaid ühiskonnaliikmeid ning kindlasti reageerida, kui mõni laps või eakas võib olla ohus ja vajada kõrvalist abi,» lisas Sild.

Sestap on prokuröri sõnul eriti oluline, et inimesed teaksid, et ka taolisel ajal on kohti, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Lisaks tavapärastele kanalitele pakub näiteks kriisiinfotelefon 1247 koostöös sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni nõustajatega märtsi lõpust inimestele ka psühholoogilist esmaabi. 

Tagasi üles