Ameerikas «seenespioonidele» vahele jäänud väliseestlane käis seenekohtu ees

FOTO: Facebook / Kuvatõmmis

Septembris avaldasime koomilise loo, kus Raplamaalt pärit Mai Meyers korjas Chicago lähistel metsatukas seeni, kui äkki ilmusid põõsast politseinikud ja korilus võttis kriminaalse pöörde. Lugu on nüüd saanud järje. 

Ameerikas elav Mai Meyers kirjutas toona värvikas ja pikas postituses Põhja-Ameerika eestlaste Facebooki grupis, kuidas ta läks sõpradega Chicago lähistele metsatukka pilvikuid ja riisikaid otsima.

Äkki ilmusid naise suureks üllatuseks põõsaste vahelt välja politseinikud, kes konfiskeerisid seened ja võtsid need endaga uurimiskeskusesse kaasa, et need hiljem metsa viia ja tagasi istutada.

Sellega asi ei piirdunud. «Mõne aja pärast pean minema seenekohtusse, mis  on pärapõrgus, kus siis kohtuniku armust sõltub, kui suur trahv mulle seenekuriteo eest määratakse, 75–500$.»

Tänaseks on seenekohus oma sõna öelnud. 

Seenekohtusse läks Meyers üksi, sest ei leidnud enda sõnul seeneadvokaati. Irooniliselt toimus kohus rahvusvahelisel seenepäeval ehk 15. oktoobril.

Meyers tõdes, et tema jaoks tuli üllatusena, et USAs on eraldi kohus metsakuritegude jaoks, mille nimeks on Forest Preserve Hearing Office. 

Meyersi sõnul oli seenekohus armas väike maja keset metsa.

«Kott otsiti läbi, kaasas ei tohtinud olla vardaid, telefonilaadijat, vildikaid jne. Seal oli ka teisi seenekriminaale, kaks hallipäist memmekest,» kirjeldas naine.

«Prokurör oli tore mees, aga kui ütlesin, et mürgiseeni korjan ainult inimestele, kes mulle väga ei meeldi, siis ehmus ta väga.»

«Ta manitses, et seeni ei tohi selle pärast korjata, kuna need ei kasvavat tagasi,» räägib Meyers. 

Meyersi sõnul läks tal kohtus lõppkokkuvõttes hästi, ta sai kõige kergema karistuse ehk 75 dollarit (68 eurot) trahvi ja kohtukulusid ta tasuma ei pidanud ja tema nime ei kantud ka seenekuritegude karistusregistrisse. 

Eestlanna on jätkuvalt positiivselt meelestatud ja soovib teistele koriluse viljelejatele, kes seeni korjata tohivad, head seenesaaki. 

Tagasi üles