Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kaitseväge kirunud juutuuber Rauno urgitseb edasi: mina ise kui mõtlev inimene läheks sõja ajal pigem riiki, kus ei ole sõda (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuvatõmmis Rauno Raiesmaa videost.
Kuvatõmmis Rauno Raiesmaa videost. Foto: Rauno Raiesmaa/Youtube.com

Septembri alguses kaitseväge sarjanud juutuuber Rauno Raiesmaa pani Youtube’i uue video, kus selgitab juhtunu tagamaid ja kallab taas välja ämbritäie kriitikat. Aga... loo lõpus tunnistab nooruk üllatuslikult, et talle tegelikult meeldib aega teenida!

«Meedia võttis kohe teema üles, tegi sellest suure mulli. Muidugi võttis kontekstist palju asju välja, sildistas, maalis asja veidi teistmoodi...» sõnab ta oma uues videos.

Ka räägib Raiesmaa videos sellest, miks ta sellised postitused (loe juhtunu kohta rohkem SIIT!) sotsiaalmeediasse üldse postitas ja avaldab, millised on tema arvamused ja seisukohad Eesti kaitseväe kohta.

«Alguses ma olin selle mõtteviisiga, et kaitsevägi tuleb huvitav kogemus. Ma võtan sellise positsiooni, et see kõik on nii-öelda näitemäng ja see kõik on mingisugune etapp mu elus, mille pean lihtsalt ära tegema,» selgitab Raiesmaa uues videos.

Ta selgitab, et esimesed kaks nädalat oligi kõik väga kenasti, ent pärast seda hakkas olukorra reaalsus kohale jõudma. «Need vennad on surmtõsised kõige sellega, mis seal toimub. Ja see, mis seal toimub, on absurdne.»

«Samuti see olukord, kus sa oledki, et davai, ma teen kõike hästi, siis mina ei saa karistada, kõik on nii-öelda joone peal. Oled lihtsalt korrektsus ise, oled perfektne vend ja siis mingi mongol kuskil seal rivi taga p***i huiab ja terve rühm saab p***e.»

«Tekibki siis see olukord, kus sa saad niikuinii karistada, distsiplineerida, harjutada... Kui sina teed hästi ja teine teeb halvasti, saate ikka kõik karistada,» selgitab ta.

«No kui niikuinii kõik karistada saavad, siis mis mõttega ma üldse üritan, kui ma niikuinii karistada saan. Tõmbab sinul motivatsiooni maha ja siis sa hakkadki vigu tegema, sest sind ei koti enam, sest niikuinii saad karistada.»

«Sa saadki karistada kogu aeg.»

Samuti avaldab nooruk videos, et silmapilgust on raske kedagi austama hakata. «Kuidas ma saan kohe lihtsalt niimoodi lambist austada mingit inimest, keda ma ei tunne, kes on täiesti võõras mu jaoks?» uurib ta videos. «Aga ei, tal on kaks triipu, ma pean teda austama.»

«Ma ei tea, reaalses maailmas on see, et ma austan inimesi nende suhtlusviisi, käitumise, tegude järgi. See on reaalne asi, mille järgi austust saada, mitte lihtsalt niisama, et nüüd on mul kaks triipu vormi peal, sul ei ole, austa mind.»

Samuti räägib ta videos ka sellest, et kaitseväes tuleb käske täita ja midagi muud ei tohigi teha. «On näiteks olukord ja oletame, et sa ei teinud otseselt midagi selle olukorra ajal, siis tullakse ütlema, aga miks sa seda ise ära ei lahenda, miks sa oma pead ei kasuta, miks sa oma sõdurinutikust ei kasuta?»

«Okei, järgmine olukord,» jätkab ta oma näitega. «Kasutan sõdurinutikust, kasutan loogikat, davai, lahendame asja ära ja siis on... Oot-oot, kas keegi ütles, et sa pead seda tegema või? Tuli käsk või? Vahet ei ole, kas sa teed midagi või ei tee midagi, ikka saab vastu pead.»

«Siin tulebki vana hea ütlus kaitseväe kohta, et seal, kus lõpeb loogika, algab kaitsevägi.»

Ka räägib ta oma videos, kuidas vanem generatsioon ei mõista noormehe arvates seda, et nüüd käivad asjad maailmas teistmoodi. «Miks sellest aru ei saada? Me oleme teises reaalsuses, teises ajas üles kasvanud. Meil on täiesti teine elumuster, täiesti teine kuradi DNA, teine molekul üldse. Me oleme teine generatsioon!»

Siin tulebki vana hea ütlus kaitseväe kohta, et seal, kus lõpeb loogika, algab kaitsevägi.

«Kui tänapäeval nüüd maailm areneb, miks ei võiks siis ka kaitsevägi areneda. Siuke tunne on vähemalt praegu, et kui tsiviilelu on siis praeguses ajastus, siis kaitsevägi on mingi kümme-kakskümmend aastat maas,» nendib ta.

«Kui tänapäeval tuleb sõda, siis tuleb ilmselt kas kübersõda, keemiarelvasõda või lihtsalt lastakse pomm Eesti kohale ja ongi lännu.»

«Okei, oletame, et ei kasutata kõrgtehnoloogiat, mis juba olemas on, vaid kasutatakse Teise maailmasõja meetodit, kus inimesed võtavadki endale relvad ja lähevad nagu armee läbi metsa rünnakule,» toob ta videos ka näite.

«Mina ise kui mõtlev inimene läheks sõja ajal pigem riiki, kus ei ole sõda. Kui sa siis nii-öelda lähed sinna sõtta, siis sa põhimõtteliselt jooksed vastu kuulirahet. See ei ole just kõige targem mõtlemine. See on surm. Sa ei jää ellu, see on enesetapp.»

«See on minu arvamus, inimeste arvamused on erinevad siinkohal. On nii-öelda superpatriootlikke inimesi, kes on nagu, et suva, ma võin joosta küll kuulirahe ette, peaasi, et minu mingi au või mingi asi õhku jääb.»

Raiesmaa sõnul toetavad hästi paljud sõdurid seda arvamust ja on samamoodi sellise mõtteviisiga. «Vähemalt väga paljud, kellega ma olen juba rääkinud sellel teemal,» täpsustab ta.

Samuti tunnistab ta videos, et sotsiaalmeediasse tehtud postitustega ta endale siiski jama kaela pole tõmmanud ja et teda pole sellepärast ka kiusatud. «Ülipaljud sõdurid olid nagu, et respekt. Sa ütlesid välja seda, mida väga-väga paljud inimesed tunnevad,» räägib ta videos.

«Ma arvan, et ma võib-olla olen lihtsalt piisavalt loll, et ma midagi siukest tegin. Ega muidu muutusi ei saa loota, kui häält ei tee. Võib-olla tegin seda jah valel kombel, oleks pidanud lihtsalt minema rääkima, ma tegin kohe meedias kära,» tunnistab ta.

«Ma peaksin natuke rohkem vastutust tunnetama sellega, mida ma meedias ütlen, sest ma olen ju influencer (suunamudija - toim),» lisab ta kerge sarkasmiga.

Ka avaldab Raiesmaa, et mingil määral kontrollib kaitsevägi ka tema videote sisu. Nooruk mainib videos, et oodatakse korrektset keelekasutust ja elementaarset viisakust, ent samas piiratakse ka inimeste reaalseid arvamusi ja seisukohti, mis nii-öelda ei soodusta kaitseväest positiivse pildi maalimist. 

«Siuke tsensuur. Ma ei tahtnud kaitseväele mainekahju teha, ma tahtsin rahvale näidata ja öelda, mis toimub reaalselt, et rahvas teaks, et see ei ole kõik nii, nagu videotes paistab,» avaldab ta.

«Kaitseväe kaitseks tahaks ma seda öelda, et see pole nii hull. Seal reaalselt õpid eluks vajalikke asju ka, saad räigelt teha trenni, see on hea. Õpid kriitiliste olukordadega hakkama saama ja kui reaalselt tulebki siuke sõda, kust hakkate metsas kaevikuid kaevama, siis sa tead. Distsipliin, iseloomu kasvatab, väga hea.»

Meedia aga võttis selle väikese osa, mis ma emotsiooni pealt välja karjusin ja tegi sellest terve story ja põhimõtteliselt saingi sellepärast Eestilt puid alla, et ma olen memmekas ja ei saa hakkama.

«Ma lihtsalt tahtsin tähelepanu viia sinna, kuidas seda tehakse,» tunnistab ta.

Raiesmaa avaldab ka, et pärast seda juhtumit on erinevad inimesed temaga rääkinud ja ka pataljon on talle väga suureks toeks olnud. «Minuga rääkis rühmavanem, rühmaülem, kaks tundi üks psühholoog, huvijuht, veebel ja kapten. Kõik olid väga tšillid, ma sain igalt erinevalt inimeselt erinevaid vaatenurki, mingisuguseid mõtteterasid ja tarkusi.»

Ta avaldab ka, et kui oli kõik inimesed ära kuulanud, oskas ta olukorra enda jaoks ka veidi paremini lahti mõtestada. «Ma ütlen ausalt, et mulle meeldib kaitseväes käia.»

«Seal on tore. Seal on inimesed, kellega saab alati nalja, seal saab pulli, seal võib ka häid asju õppida, aga lihtsalt see süsteem võiks muutuda. See süsteem võiks areneda. See ei pea olema siuke vanas ajas kinni, tõre ja vastik.»

«Miks ei võiks olla väljaõpe huvitav ja tore? Võib-olla see on kaitsevägi ja see peab siuke olema, aga miks? See ei pane inimesi paremini tahtma seda tööd teha, siin on vaja minu arust inimpsühholoogiat veidike paremini läbi mõelda, et see asi toimiks.»

«Aga noh, ma olen ka kõigest noor ja loll, õpin ja teen vigu, kogu aeg vingun ja olen lumehelbeke,» lisab ta kerge eneseirooniaga.

«Tegelikult on häid asju ja on halbu asju, tuleks lihtsalt seda asja veidi rohkem uurida,» lisab ta.

«Minu viga ongi see, et ma tegin sellest Storys (Instagram Story - toim) kära ja see läks meediasse ja sellest tehti suur mull ja tegelt võeti üles ainult väike osa sellest, mis ma sinna Story'sse rääkisin. Kui ma oleks võib-olla veel pikemalt rääkinud, oleks see Story teistsugune olnud.»

«Meedia aga võttis selle väikese osa, mis ma emotsiooni pealt välja karjusin ja tegi sellest terve story (lugu - ingl k, toim) ja põhimõtteliselt saingi sellepärast Eestilt puid alla, et ma olen memmekas ja ei saa hakkama.»

«Ei, mulle meeldib trenni teha, ma saan mopi pühkimisega ka väga hästi hakkama. I got this,» sõnab ta video lõpetuseks.

Vaata ka noormehe täispikka videot:

Tagasi üles