Venelaste vaimne isa Vladimir Putin ei taandu ka pensionärina Venemaa juhi kohalt

Vladimir Putin. Foto on illustratiivne Foto: maxpark

Täna tähistab Venemaa president ja endine KGB liige Vladimir Putin oma 66. sünnipäeva. Paistab, et ka vaatamata pensionieale ei kavatse Putin magusalt Venemaa juhi kohalt taanduda.

Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин) on sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi). Ta on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–).

Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik).

Vladimir Putin Siberis kala püüdmas Foto: SPUTNIK / REUTERS/Scanpix

Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele.

Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik.

Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades.

Vladimir Putin Siberis ratsutamas Foto: REUTERS FILE PHOTO / REUTERS/Scanpix

Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida.

Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.

Vladimir Putin saviparti puhumas Foto: Mikhail Metzel / Mikhail Metzel/TASS/Scanpix

Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi parteibüroo sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta Tveri oblasti Pominovo külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla komsomoliaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana allveelaeval.

Putini ema Marija Ivanovna Šelomova töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle Leningradi blokaadi. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli õigeusuline.

Vladimir Putin kastmas end õigeusukiriku pühal Seligeri järve Foto: Alexei Druzhinin / Alexei Druzhinin/TASS/Scanpix

Celebritynetworth.com andmetel on Vladimir Putini koguväärtuseks 70 miljardit dollarit.

Pere

28. juulil 1983 abiellus ta Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga. Nad tutvusid Leningradis Arkadi Raikini etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile Rossija-24 oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et abielu on ametlikult lahutatud.

Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. Anatoli Voropajev on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus DVD-na 14. veebruaril 2008. Kinodes seda näidatud ei ole.

Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja Jekaterina (sündinud 1986 Dresdenis). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.

1983. aastal abiellus Putin Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga Foto: Wikimedia Commons

Seoses Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas 17. juulil 2014 ütles Hollandi Hilversumi linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et Voorschotenis oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata. Hiljem vabandas Broertjes Twitteri kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.

Ajaleht Moskovski Korrespondent on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning 15. juunil 2008 oli tal plaanis abielluda Alina Kabajevaga. Viimane on seda eitanud. 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.

Vladimir Putin Foto: Sergey Guneev / Sputnik

Muu

On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.

1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk.

Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.

5. oktoobril 2008 nimetati Groznõi linnas Tšetšeeni Vabariigis paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.

2011. aastal nimetati Kõrgõzstanis Tjan-Šanis asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks.

Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed)

Teised sünnipäevalised

Koos Putiniga tähistavad täna sünnipäeva ettevõtja Simon Cowell (59) ning jalgpallurid Diego Costa (30), Trent Alexander-Arnold (20) ja Jermain Defoe (36).