:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11556859t1h17c5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/01/7819251t1hebba.jpg)
Teisipäeval, 1. mai õhtul suri pärast pikaaegset ja vaprat võitlust raske haigusega muusik, raadiomees, kirjanik ja meelelahutaja Igor Maasik (19.09.1961 – 01.05.2018), tuntud ka kui Onu Bella. Meenutame teda läbi tema enese sõnade.
Onu Bella elust, tööst ja naistest: hea kaaslase kaotus paneb mõtlema, kui ülekohtuselt üürike on elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muide, need praegusel ajal nii populaarsed ja paljureklaamitud tegevused nagu puude kallistamine, kristallidega manipuleerimine ja muu analoogne posimine on minu empiirilise kogemuse põhjal pigem fantaasiavaldkonda kuuluv komejant kui tõsiselt võetav ravimeetod.»
«Mul on jäänud antidepressandid peale ja mul on fun ja chill olla.»
«Minus pole kunagi protestimeelsust olnud, on olnud pelgalt soov teha klounaadi.»
«Mind on opereeritud, kuid lõikus oli vaid Kolgata tee algus, mitte lõpp, nagu esialgu oodatud ja loodetud.»
«Ma ei ole selline inimene, kes tahaks kellelegi ära panna!»
«Tuleb näpud püsti ajada, kuniks elu on antud!»
«Võrrelda mind ja Üllar Jörbergi? Siinkohal võiks võrdlevast aspektist võrrelda Elvis Presleyt ja Lady Gagat. Kas see on siis mõistlik? Nonsenss!»
«DJna on raskeim mängida lugu, mis endale ei meeldi ja seejuures veel head nägu teha.»
«Olen sellisesse ikka jõudnud, kus peaksin endale vaatama naise, kes oleks minust vähemalt poole noorem. Ja noored naised ei tohiks sellist ettepanekut oma meeltesegaduses tõrjuma hakata. Vanemad mehed on sarved ammu maha jooksnud ja harilikult on neil ka pappi rohkem. 20–22-aastane jorss elab mingist õppe- või pangalaenust. Mis elu see on! 20–25-aastasele kenale noorele eesti naisele oleks mina nii isa kui mehe eest … Ja veel: mehed surevad varem ära ning minu varandus jääks sellele naisele. Olen sale, nooruslik, õllekõhtu pole, kiilaks läinud ka pole. Eesti naised, mida te ootate!?»
«Kõige nõmedam on see, kui publik võtab diskorit kui elavat plaadimasinat!»
«Nüüd tuleb raamatumüügi peale rõhuda, sest kaante vahel on palju isiklikku ja valusat. Ma ei tea ka seda, kas olen tänaseks sellest võitlusest võitjana lahkunud. Tark ei torma.»
«Hea kaaslase kaotus paneb mõtlema, kui ülekohtuselt üürike on elu.»
«See on minu vääramatu õigus – kadunud olla. Kui tahan, siis annan intervjuu, kui ei taha, ei anna…»