/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/09/6325771t1h635a.jpg)
Eksmiss Laura Kõrgemäe avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et neljapäevane Kanal 2 saade «Tund tähega», kus oli külaliseks Karl-Erik Taukar, polnud lastele sobilik.
Kaks küsimust ja Karl-Erik Taukari vastust saatest «Tund tähega», mis ärritasid Laura Kõrgemäed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgemäe tervet saadet ei vaadanud, sest juba kaks küsimust ja vastust olid tema jaoks liig, kuna ta pidi nende tõttu oma viieaastasele lapsele selgitama, «kes on gei ja mis on kokaiin».
Milline oleks su reaktsioon, kui su parim sõber tunnistaks sulle, et ta on gei ja on sinust sisse võetud?
Karl-Erik Taukar: See peaks olema üks korralik pomm, sest olen oma parima sõbraga sõber peaaegu kakskümmend aastat. See peaks ikkagi olema... Ma julgeks tõesti arvata, et kui inimene on kellegagi parim sõber, siis nad saavad nii hästi läbi, et nad suudavad isegi sellise teema ära klaarida omavahel. Minu parim sõber mängib mu bändis trummi, nii et selles mõttes tekib jah küsimus, et kui ma laval tema poole seljaga seisan, siis on oleks vist imelik. Aga ma võin, käsi südamel, öelda, et mu parim sõber on ikkagi hetero. Aga kui ta oleks ka gei, siis see oleks väga okei. Mul on ka häid sõpru ja tuttavaid geisid.
Mis on kõige suurem vale, mis on ajakirjanduses sinu kohta kirjutatud?
Karl-Erik Taukar: Pean täitsa mõtlema selle peale... Esimese hooga küll ei mäleta. Küll aga on igasuguseid muid kuulujutte minu kohta levinud, mis ei ole tõsi. Minu kohta levis näiteks selline kuulujutt, uskuge või mitte, aga see on tõesti ulme... Kunagi rääkis üks tütarlaps minu tuttavale Uku Suvistele Pärnus ühel peol, et kuule, kas sa tead, et Karl-Erik Taukar on kokaiinisõltlane! Et kui ta pärast kontserti teeb noortega pilte, siis on kohe näha, et ta on kokaiinilaksu all. Et see olevat juba teada-tuntud fakt. Sellist lugu räägiti mu sõber Ukule kunagi ühe tütarlapse poolt. Ja siis paar aastat tagasi olid mingid inimesed täiesti veendunud, et ma olen gei. Nad olid selles ikka täiesti veendunud! Aga eks kuulujutud ongi selleks, et inimestel oleks põnev neid edasi rääkida, teadmata, kas need on tõsi või mitte.