11. märtsil 1956, ehk 55 aastat tagasi, läks kell 19.35 ETV eetrisse esimene «Aktuaalne kaamera», tänaseks kõige pikaealisem tele- ja uudistesaade Eestis.
«Aktuaalsel kaameral» täitub ETV eetris 55 aastat
9. märts 2011, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aktuaalse kaamera» toimetus uurib sel puhul intrigeerivat teemat: mitte alati ei ole uudistetegijad olnud vabad saate lähenemispunktide valikus. Teleuudistest ainsana on ETV saade jooksnud eetris erineva riigikorra ajal - kuidas see käis? Ja mismoodi tehakse saadet praegu? Sünnipäevasaade «Aktuaalne kaamera 55» on eetris reedel, 11. märtsil kell 21.30. Toimetajad Tiina Jaakson ja Vahur Lauri.
Esimest «Aktuaalset kaamerat», mis kestis 35 minutit, toimetas Raik Aarma, režissöör oli Grigori Kromanov, diktorid Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova. Algusaegadel oli saade eetris kord kuus, seejärel kaks korda kuus ning siis juba igal nädalal. Alates oktoobrist 1958 kasvas «AK» igapäevaseks. Saate nimi tuletati omaaegse Saksa DV Berliini Telestuudio saatest «Kamera aktuelle», mis oli eluõiguse saanud aastal 1952.
Nõukogude aja lõppfaasis, 80ndatel, hakati ideoloogilise kindluse suurendamiseks enamikku ETV saadetest salvestama ja monteerima, nii läks ka «Aktuaalse kaameraga» aastal 1982. Kesktelevisiooni uudistesaate «Vremja» näitamine paralleelselt «Aktuaalse kaameraga» lõppes 30. detsembril 1989 - sel päeval oli «Vremja» ETV eetris viimast korda.
20. augustil 1991 oli eetris kestvuselt kõigi aegade pikim «Aktuaalne kaamera» otselülituse tõttu Toompeale, kus kuulutati välja Eesti taasiseseisvus. Järgmisest aastast alates osales «AK» toimetus Euroopa uudistevahetuses.
ETV pikaealise uudistesaate algusaeg, kell 21, on tänaseni püsinud alates 27. jaanuarist 1992.
Aastal 1993 sai toimetus esimesed personaalarvutiga varustatud töökohad. 1996/97 telehooaja hakul käivitus uue tehnikaga uudistestuudio, mis võimaldas muuta saate vormi ja informatsiooni videograafilist esitust. Majandusuudised kasvasid eraldi saateks «Kapital», mis oli Eestis esimene toimetaja-saatejuhi ehk ankruga professionaalne majandus- ja äriinfosaade. ETV uudistesaadete sagedus kasvas seitsme korrani päevas.
Hooajal 2001/2002 läks «Aktuaalne kaamera» üle uudisteankru formaadile, mis tõi saatesse stuudiointervjuud, kommentaarid ja publitsistlikuma stiili.
Eesti vanima tele-uudistesaate seni viimane põhjalikum uuendus ülesehituses ja kujunduses viidi läbi sügisel 2009; jaanuaris 2011 uuenes pühapäevane saade, mis on pälvinud vaatajate suure poolehoiu. Veebruaris 2011 oli «Aktuaalsel kaameral» TNS Emori andmetel keskmiselt 168 tuhat vaatajat saateminuti kohta. Turu-uuringute Asi andmetel tunnistavad Eesti elanikud «Aktuaalse kaamera» parimaks teiste siinsete uudistesaadete seas.
«Aktuaalse kaamera» tegijaid varasematest aegadest: Ain Allas, Aivo Barbo, Ivi Kreen, Enn Eesmaa, Rein Hanson, Simon Joffe, Harri Kingo, Ruth Karemäe, Kalle Mihkels, Märt Müür, Tiina Mägi, Mati Narusk, Vambola Põder, Madis Salum, Andres Raid, Virve Liivanõmm, Endel Sõerde, Hagi Šein, Ülo Tootsen, Andres Vihalem jpt.
Toimetuse juhid: Arnold Päts (toimetuse esimene juht), Raik Aarma, Harri Loit, Endel Haasmaa, Ronald Joosing, Jüri Lott, Ivan Papulovski, Enn Kreem, Evald Tooms, Ain Allas, Uno Maasikas, Feliks Undusk, Enn Eesmaa, Tiit Kimmel, Vallo Toomet, Aarne Rannamäe, Andres Kuusk ja Urmet Kook.