Marina Kaljurand kinnitas «Ringvaates», et ta pole islamiusku pöördunud ja kandis Iraanis pearätti vaid seetõttu, et kohalikud kombed nõudsid seda.
Mis oleks juhtunud, kuid Marina Kaljurand oleks Iraani ilma pearätita läinud?
Iraani naisõiguslasi pahandas väga, et Euroopast tulnud minister kandis pearätti, mis nende meelest naisi alandab.
«No päris nii see ka nüüd ei ole. Igal riigil on oma tavad ja kombed. Absoluutselt kõik naised, kes kohtuvad ametivõimude esindajatega Iraanis, katavad oma pea kinni. Nii lihtsalt on kombeks. On valida - kas sa katad pea kinni või sa ei tule visiidile,» selgitas Kaljurand.
Teadmine, et rätt tuleb pähe panna, tuleb paljuski diplomaatilisest kogemusest.
«Kui ma olin suursaadik Iisraelis, siis ma teadsin, et ortodokssete juutidega ma ei kätle. Nemad panevad käe südamele, kui mind tervitavad. Samamoodi suursaadikuna Venemaal ei läinud ma kunagi ühtegi kirikusse katmata pea või paljaste õlgadega. See oli elementaarne.»
Kui paljud asjad tulevad kogemusega, siis mõned asjad lepitakse eelnevalt protokolliosakondade kaudu kokku.
«Ma ei oleks lihtsalt kohtuda saanud. Mind ei oleks kohtumisele lubatud,» ütles Kaljurand, mis oleks juhtunud, kui ta poleks rätti pähe pannud. «Valik oleks olnud - kas kaetud peaga või üldse mitte kohtuda. Kui mul oleks rätik peast libisenud, oleks sellest aru saadud ja ma oleks end kohendanud. Eks kõik me oleme inimesed. Aga reeglid on reeglid ja religioonitavasid tuleb austada ka neis riikides, mis meile tunduvad natuke teistsugused.»
Kaljuranna sõnul öeldi talle, et pea peab olema kaetud, kuid juuste ja soengu osas mingeid nõudmisi polnud.
«Paluti, et oleks pikemad riided, käsivarred kaetud, küünarnukid kaetud ja pea kaetud,» rääkis Kaljurand. «Kuuldused mu islamiusku hakkamisest on väga tugevasti liialdatud,» naeris ta. «Tegemist oli elementaarse viisakuse ja lugupidamisega teise riigi kultuuri ja religiooni vastu.»