Pärnu Endla teatris lõppes äsja kahenädalane talvepuhkus, tänasest algavad mitme uuslavastuse proovid. Lavale tuuakse viis uut teatritükki, millest kolm mõeldud noortele või lastele.
Triinu Ojalo: Endla rõõmustab publikut viie uuslavastusega
20. jaanuar 2010, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endla teatri dramaturg Triinu Ojalo, mida kevadhooaeg Endla teatri rahvale ja vaatajaile kaasa toob?
Tuleb väga tihe periood, sest veebruaris, märtsis ja aprillis on kokku viis esietendust. Rõõm on pakkuda lavastusi lastele ja noortele, mudilastele pole meil võrdlemisi pikka aega midagi uut näidatud.
13. veebruaril esietendub noortestuudio lavastus pealkirjaga “Mis valemiga?”, autoriteks mina ja Katrin Maimik. Meie eesmärk oli kirjutada noortetükk, kus ei ropendata ega jooda ning mis pole traagiline, nagu teismelistele suunatud popkultuur tihti on. Tegemist on komöödiaga, tahtsime seekord esile tuua teismeliste elu rõõmsat ja helget poolt.
Märtsi alguses etendub Andres Noormetsa kontsertdraama “Algus”. Lavastus räägib sellest, kuidas inimesed lükkavad elamist justkui edasi, kogu aeg oodatakse midagi või kogutakse majanduse tippajal millegi heaks. Nüüd võib-olla on see aeg, kui tuleb hinnata teistsuguseid väärtusi ja elama hakata.
Järgmine lavastus on praegusest ajast inspireeritud situatsioonikomöödia “Ära muretse, kallis”, autor ja lavastaja Tiit Palu. See on lugu noorest perest, kes edu lainel on endale võtnud laenud-liisingud, ent enam ei lähe nii hästi ja paarisuhe peab probleemidele vastu pidama.
Märtsis tuleb “Kolm põrsakest ja hea hunt”, Mati Undi tõlgendus muinasjutust kõige väiksematele vaatajatele.
Aprillis esietendub Endlas Astrid Lindgreni “Röövlitütar Ronja”. Sellest tuleb mastaapne suurlavastus, mida sobib vaadata kogu perel. Laval ei tehta hinnaalandust, kogu materjalis peituv võlumetsade maagia on lavastuses olemas. Lavastab külalisena Kalju Komissarov, peaosas mängib Kaili Viidas, röövliisadeks Sepo Seeman ja Indrek Taalmaa. Kõik tahtsid seda rõõmuga teha, tegemist on ju Lindgreniga.
Kuidas on repertuaari valikut mõjutanud kokkuhoiupoliitika? Kas püüate leida minimalistliku lavakujundusega tükke või otsustate minna kindla peale, tuues lavale rahvakomöödiaid?
Natuke lähtume materjale otsides sellest, et need inimesed, kes meile on jäänud, saaksid head tööd ja pidevalt. Lavastuslike kulude poolt on muidugi kõvasti kokku tõmmatud. Teisest küljest tundub mulle, et piirangud on kunstnikele just huvitavad võimalused avanud: nad peavad olema leidlikud, otsima uusi materjale. Mõnes lavastuses oleme saanud rakendada olemasolevatest asjadest ümber ehitatud materjale. Kindlasti ei tähenda kokkuhoid allahindlust kvaliteedis, kulunud muljet ei jää.
Endla teater pole palju kalkuleerinud selles mõttes, et teha vaid salongikomöödiaid, mis tooksid palju publikut. Pigem oleme lähtunud teatri oma näost või sellest, milliseks see on kujunenud nende inimestega, kes praegu loomingulises koosseisus on. Kui teatri loomingulisest sihist loobuda, tekiks vaimne kriis.
Ilmselt on sel hooajal teatris vaatajaid varasemast vähem? Kas Endla teater käib mujal Eestis külalisetendusi andmas?
Publikut on vähem kindlasti, aga see on praegu kõikide teatrite probleem. Isegi Tallinna linnateatris, kus varem müüdi piletid läbi mõne tunniga, on mitmele etendusele vabu kohti.
Külalisetendused on läinud päris hästi, käime väljas nii palju kui võimalik. Katsume oma lavastusi näidata suuremates linnades, kus on sobivad lavad, väga väikestesse kohtadesse sõitmine ei tasu ehk riski. Kõige menukamalt läheb külalisetendusena praegu lavastusel “Esimesed suudlused”.