/nginx/o/2011/03/16/539165t1h7007.jpg)
Paljusid välismaalasi on üllatanud see, et maavärinast ja tsunamist räsitud Jaapani piirkondades ei ole rüüstamisi.
Jaapanlaste moraal välistab rüüstamise
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. märts 2011, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapan on tuntud oma kogukonnatunde, üksteise austamise ja kõrge moraali poolest, kirjutab The Telegraph.
Samuti austatakse teistele kuuluvat vara.
Nii välismaalaste kui ka kohalike sõnul näevad maavärinas ja tsunamis kannatanud piirkonnad välja, nagu sealt oleks sõda üle käinud.
Mitte üheski arenenud riigis ei ole pärast Teist maailmasõda korraga hukkunud või kannatada saanud nii palju inimesi.
Jaapanlaste tehnoloogiasaavutustest enam avaldab muljet nende solidaarsus. Katastroofi järel on toiduainete hindu alandatud ning joogiautomaatidest saab tasuta jooke. Kõik selle nimel, et kannatusi leevendada.
Kuid enim on täheldatud, et seal ei esine rüüstamist.
Maailma teistes paikades toimunud katastroofide järel on rüüstamislaineid olnud. Näiteks pärast Tšiili ja Hiina maavärinaid läks rüüstamine nii hulluks, et seda tuli sõjavägi ohjeldama saata. Sama toimus ka New Orleansiga pärast orkaan Katrinat.
Jaapani kultuuri alustalad on budistlikud, seal hoitakse kokku ning elatakse altruistlikult.