/nginx/o/2008/07/14/56574t1hdb70.jpg)
Tuntud Belgia arhitekt Vincent Callebaut` leidis enda sõnul kliimamuutuse tagajärjel tekkivale põgenikeprobleemile lahenduse ja käis välja tänapäeva Noa laeva idee.
Galerii: Belgia arhitekt käis välja tänapäeva Noa laeva idee
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. juuli 2008, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Callebaut` avaldas möödunud nädalal joonised ujuvast «Lilypad Cityst» (Vesiroosilehe linn), kuhu peaks elama mahtuma 50 000 inimest, kirjutab AFP.
Kliimamuutustest tingituna võib sellel sajandil maailmamere tase märgatavalt tõusta. Ennustatud on, et aastaks 2100 kerkib vee tase 88 sentimeetrit. See aga tooks kaasa suure põgenikelaine.
«Paljud riigid kulutavad miljardeid, et rannaäärseid piirkondi ja tamme kindlustada. Minu projekt annab lahenduse veepinna tõusust tekkivale probleemile,» arvas arhitekt.
Arhitekt sai idee ujuva linna loomiseks Amazonases kasvavast suurest vesiroosist. Vincent Callebaut` nägemuses ei peaks tema ujuvlinnad olema mitte ainult veepinna tõusu aladel, vaid ka mitmete suurlinnade, nagu London, New York ja Tokyo lähistel.
«Arvan, et kliimamuutuse tagajärjel kodutuks jäävate miljonitele inimestele peavarju leidmine on 21. sajandi suurim väljakutse,» lausus belglane.
Arhitekt jätkas, et kuna Vesiroosilehe linnad on täiesti isemajandavad, siis pole probleemi nendega ükskõik millises maailmamere osas liikuda, just nagu kruiisilaevadega.
Saarte keskel on vihmavett koguv ja seda puhastav tehisjärv. Päikesepaneelid, tuulejõujaamad ja laineteenergia hoolitsevad ujuvate linnade elektrivajaduste eest.
Arvutused näitasid, et need Noa laevad on võimelised tootma rohkem elektrit, kui need ära kulutavad.
Saartel on ka kolm sadamat ja kolm tehismäge, mis annavad vaheldusrikka vaate merele. Kõik tekkivad jäätmed töödeldakse ümber ja saastatust ei olekski.
«Ujuvas linnas ei ole mitte ühtegi autot ega autoteed. Kogu linn oleks täiesti roheline ja taimed kasvaksid kõikjal. Eesmärgiks on luua keskkond, kus inimene ja loodus oleksid tasakaalus,» selgitas Callebaut`.
Callebaut` siiski ei avaldanud, kui palju selliste ujuvate linnade ehitamine maksma läheb või kui palju kulub seal elamiseks raha.
Vesiroosilehe linn on juba saanud ka kriitika osaliseks. Austraalia arhitektide instituudi juhi Robert Caulfiledi arvates ei paku selline Noa laev kliimamuutuse tagajärjel tekkivale põgenikeprobleemile lahendust, vaid võimendab seda.