Matkajad põgenesid hobuste eest

Matkajad. Foto on illustreeriv. Foto: Erakogu

Pärnumaa skautide ja gaidide maleva korraldatavad matkad koguvad pärnakate seas üha enam tuntust, pealegi juhtub looduses halenaljakaid seiku, millest linnainimesed ei oska tihti undki näha.

Loodusesse minekuks ei pea ootama suveilma, matkaradadel võib kogenud matkakorraldaja juhendamisel seigelda ja veeta vaba aega aastaringselt.

Matkakorraldaja Asso Kommeri sõnade järgi on matk üheks paremaks ja peaasi odavamaks vabaaja veetmise viisiks.

Siiski ei tohiks metsa minekul talitada uisapäisa, algajatel on kogenud juhendaja olemasolu, aga tihti isegi hädavajalik.

"Matk ei ole selliseks kohaks, kus tavainimene peaks katsuma oma füüsilise vastupidavuse piire. Tegelikult peaks teekonna valimisel lähtuma alati eelkõige tervislikust seisundist," selgitas Kommer.

Optimaalne on kümme inimest

Kommer rääkis, et tema loeb matka korraldamisel matkasellide grupi suuruseks optimaalselt kümmet inimest.

"Suuremale grupile on juba raskem tagada varustuse võimalikku järelvedu," teadis ta.

Matkasellid koos, tuleks hakata mõtlema, kust ja kuhu soovitakse liikuda, milline oleks parim teekonna pikkus, ka seda, mitu päeva soovitakse metsas viibida.

Jalgsimatku saab valida erinevate raskusastmete järgi. Kogenumad võivad alustada Pärnumaal ja jõuda välja Läänemaalegi. Siin on vajalik alati saada metskonnalt, mida matkajad läbivad kooskõlastus. Seejärel tuleb juba hakata mõtlema kaasavõetavale varustusele.

"Tähtis on, et matkal oleksid inimesel käed vabad," ütles Kommer. "Seega tuleb seljakotti pakkida ainult hädavajalik. Toiduained, vahetusriided, kõik peab olema täpselt läbiarvestatud."

Sarnaselt mängufilmist Forrest Gump tuntud leitnant Danile, rõhutas temagi eriti just kuivade vahetussokkide vajalikkust.

"Seljakoti planeerimisel võib kasutada ka meie teenust, võime näiteks toiduained kohale viia kokkulepitud ööbimispaika, seal aidata kaasa toiduvalmistamiselgi. Samuti võib meilt saada telke, hädakorral magamiskottegi," reklaamis Kommer.

Matkakorraldaja sõnade järgi on kahepäevase matka eelarve ühele inimesele umbes kakssada krooni, millest kuuskümmend krooni kulub toitlustamisele.

"See kuuskümmend krooni ei sisalda toidulaual kassi olemasolu," naeris Kommer. Ta ütles, et ülejäänud raha kulub transpordile ja mis seal salata, jääb ka skautide tegevust toetavasse kassasse.

Kui kõik eelnenu on läbimõeldud, siis võibki juba teele asuda. "Matk on selline koht, kus alati juhtub midagi põnevat," lubas Kommer.

Skaudijuht tõi oma kogemuste pagasist välja mitmeid põnevaid juhtumisi.

"Korra läbis matkarada üht hobuste koplit," meenutas mees. "Ega me hakanud ringi minema. Aga hobune on ju suur, tugev ja peaasi uudishimulik loom. Tulid siis nemadki matkajaid uudistama. Aga linnainimestele oli see pisut liig. Nemad eest ära, hobused takka järgi. Lõpuks lendasidki matkajad vops - vops üle aia. Hobused nägid aga mängu lõppemise üle päris kurvad olevat."

Õhukummist matkakingad

Kommer oli veendunud, et matkal lööb välja ka inimese loomulik võime leida näiliselt väljapääsmatust olukorrast huvitavaid lahendusi.

"Ühel matkal kuivatasid kaks reisiselli oma sportjalatseid lõkkele liiga lähedal. Enamgi veel, nad unustasid need sinna ööseks. Loomulikult olid hommikuks käimadest järgi vaid suitsenud ja krimpsus palstiktükid.

Eks siis tuligi leiutama hakata. Kingapoodi ju metsas teatavasti ei ole," muigas matkakorraldaja.

Skaudijuhi sõnade järgi meestel siiski vedas, kampaania "Teeme ära" korraldajad iga metsa alla siiski ei jõudnud.

"Tuli improviseerida. Leidsime metsaalt paar vana õhukummi. Lõikusime need parajaks, tõmbasime ninaosad nööriga kokku, pöörasime üles ning omavalmistatud ühekordsed Nokia botikud olidki valmis. Tõsi, kodukootud jäljeküttidel oli hiljem tõenäoliselt hulk tegemist, mõistatamaks, mis kummaline loom küll metsadesse ilmunud on," meenutas Kommer.