/nginx/o/2012/10/04/1355328t1hd84f.jpg)
USA Chicago ülikooli paleontoloogide sõnul elas 200 miljonit aastat tagasi «vampiir» hiidsisalik, kellel olid kihvad, papagoi noka sarnane nokk ja okassea okaste sarnased okkad.
«Vampiir» hiidsisalikul olid kihvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iidse looma jäänused leiti 50 aastat tagasi, edastab foxnews.com.
Uurijate sõnul aitas nüüdne uuring panna kokku selgema pildi hiidsisalike evolutsioonist.
Nimetatud hiidsisaliku teaduslik nimi on Pegomastax africanus, mida saab tõlkida kui Aafrika jämelõug.
See loom oli 60 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 6,8 kilogrammi.
Paleontoloog Paul Sereno sõnul liikus see hiidsisalik kahel tagajalal ning kasutas esijäsemeid haaramiseks.
Pegomastax africanus´e keha oli suures osas kaetud okastega.
«Kihvade tõttu saab teda võrrelda vampiiriga. Samas nägi ta välja nagu kahel jalal kõndinud okassiga, olles kaetud kummaliste okastega,» lausus Sereno.
Samas ei olnud selle looma okkad nii tugevad ja teravad kui okassea omad.
Loomal oli papagoi nokkade sarnane nokk, kus nii alumisel kui ülemisel lõualuul olid kaks kihva.
Pegomastax africanus´e leidsid Harvardi ülikooli Paleontoloogid 1960. aastatel Lesotho ja Lõuna-Aafrika Vabariigi piiri äärest.
Sereno jõudis selle looma jälile Harvardi ülikooli arhiivis.
Kihvad võivad viidata, et see hiidsisalik oli kiskja. Papagoi noka sarnane nokk aga viitas, et tegemist võis olla pähkleid ja puuvilju sööva loomaga. Noka sulgudes läksid selle looma kihvad vastaslõualuus olevasse avasse, mitte nagu karnivooridel teineteisest mööda.
«Need kihvad ei olnud liha kiskumiseks. Need võisid pigem olla enesekaitseks ja ähvardamiseks,» selgitas Sereno.
Ta lisas, et Pegomastax africanus ja temasarnased olid oma ajastu kõige arenenumad taimetoidulised loomad.
Selle hiidsisaliku eksisteerimise ajal oli supermanner Pangea hakanud jagunema kaheks suureks maamassiiviks.