/nginx/o/2009/04/20/166140t1h79cf.jpg)
Eesti, jaapani, vene, fääri, hiina (kevadel ootab ungari, aga praegu kasahhi keel) - NuKu etendus «Jussikese seitse sõpra» on kümne aastaga maailmale korraliku ringi peale teinud. Iga uus keel tähendab peaosatäitja Tarmo Männardile aga vaevarikast õppimisprotsessi.
«See on hirmus töö ja tampimine,» selgitab mees Õhtulehele, kuidas näidend iga kord pähe jääb.
Männard toob näiteks fäärikeelse tüki, mida oli peaaegu võimatu ära õppida, sest terve Eesti peale leidus vaid üks selle keele kõneleja. Õnneks mängis Eesti jalgpallikoondis just parajasti Fääri saartega.
«Käisin pressisektoris ringi ja leidsin ühe noormehe, kes rääkis keelt, mida ma polnud varem kuulnud, aga mille ma teadsin olevat fääri keele. Lasin temal teksti sisse lugeda, panin CD autos mängijasse ja iga kord, kui ma autoga sõitsin, siis ma kuulasin ja kuulasin ja kuulasin - kümneid ja sadu kordi,» meenutab Männard.