Pajusaarele on «Leto svet» 20. eurolugu

Juba aastaid pälvib «Eurolaulu» võitjatiim ühe Saaremaa memme kootud vaiba. «Ega see polegi nüüd minu vaip, praegu on see Gleni käes,» sõnas Priit Pajusaar eile. Tegu on tiimile juba teise rõõmsavärvilise vaiba­ga – esimese teenisid nad neli aastat tagasi Foto: Liis Treimann

Helilooja Priit Pajusaar eitab, et on tänavuse eurolaulu loomisel saanud mõjutusi aastatetagusest Banana Spliti loost «The Tra La La Song». Mees ei välista, et Eurovisiooni poolfinaalis võib Kreisiraadio lavapilt muutuda.

Priit Pajusaar, tegime pisut statistikat – kas teadsite, et olete viieteistkümne aasta jooksul osalenud «Eurolaulul» täpselt 20 looga?

Ma poleks seda isegi mitte unes öelda osanud! Aga kui oleks arvutama hakanud, siis ilmselt oleksin samale tulemusele jõudnud.

Millega Eurovisioon teid võlub?

Juba muusikakeskkoolis õppimise ajal vaatasin Soome televisioonist Eurovisiooni ja millegipärast see köitis. Vähemalt Põhja-Eesti rahvast. See oli n-ö kontakt välismaailmaga ja sealse muusikaga.

Olen sportliku hingega inimene, üsna hasartne kuju. «Eurolaulul» osalemine on hea võimalus argitegemiste kõrval n-ö koopast välja ronida. Sest minu põhitöö pole ju Eurovisiooni laulude tegemine. Lihtsalt see leiab kõige rohkem kajastust. Praegu tegelen põhiliselt hoopis Vanemuise muusikali «Lotte» muusika kirjutamisega, aprilli keskel peab kõik valmis olema. Esietendus on novembri lõpus.

Päris esimene teie eurolaulu-kandidaat oli Janika Sillamaa «Laulumaa». Mida sellest mäletate?

Ausalt öeldes poleks seda ise suutnud meenutadagi. Mäletan, et see laul oli mul juba varasemast loomepalangust olemas, n-ö sahtlis. Tulin ühelt reisilt ja vahepeal oli eurolaulude konkurss välja kuulutatud – keegi sõber veel naljaga pooleks ütles, et saada sinna kah üks.

Laul valitigi välja, aga jäi tookord viimaseks. Tol ajal viljeleti peamiselt estraadilaule, kuid «Laulumaa» oli oma olemuselt jube keeruline. Millegipärast kartsin kogu aeg, et ehk saab see liialt lihtne.

Aja jooksul on selgeks saanud, et keerulisuses ei pruugi edu ja võlu peituda. Kui lood laulu inimestele, rahvale, siis keerukad imekonstruktsioonid ei ole õige lähenemine.

Jõudsite tõdemuseni, et lihtsuses peitubki geniaalsus?

Kas see alati niimoodi on, aga nii võib teinekord juhtuda, et mõni lihtne idee osutub geniaalseks.

Kuidas algas koostöö Glen Pilvrega?

Ostsin endale 90ndate algul esimese arvuti ja tolle aja kohta ülivinge süntesaatori Yamaha SY77, mis praegu on küll juba uunikum, ehkki tegelikult leiaks pillist nii mõnegi ülihea saundi nüüdki. Aga ma ei osanud arvutit süntesaatoriga ühendada ja tuttav rääkis, et ühes tehnikapoes töötab keegi Glen, kes valdab teemat hästi, jagab arvuti- ja musavärki. Glen panigi asja käima.

Kui saabus aasta 1995, hakkas üks hea semu koos Peeter Kaljustega stuudiot tegema. Mind võeti stuudio loomise eestvedajaks, ehkki ma teadnud sellest mitte midagi, ent tahtmist oli palju. Pikka mõtlemist enam polnud – jälle läksin selle Gleni juurde! Pikka mõtlemist polnud enam ka temal – tuli poest töölt ära.

Milline teie ühine laululoomine välja näeb?

Praegu töötame kodus, abimeheks internet. Lugusid ja «poolfabrikaate» põrgatame seal. Tööd teeme teineteisest täiesti eraldi ja saadame siis vastastikku variante.

Ja «Leto sveti» loomine oli ikka täielik hullumaja. Viis taati istusid koos ning lisandeid ja nüansse tuli aina juurde. Igal mehel olid oma ideed – Kreisiraadio tüübid on ikka väga head ideede generaatorid, neil on asjast kindel nägemus. Lõpuks vaatad küll, et tilulilu ja ilge pula, aga nii võib öelda igasuguste laulude kohta.

Eurovisioonil kuulab inimene laulu kolm minutit, see aeg on viuhti! läinud, aga loomisprotsess on pikk ja keeruline. Aga meie puhul polnud see vähemasti vaevaline.

On avaldatud arvamust, et «Leto sveti» refrään on kahtlaselt sarnane 60ndate menuansambli Banana Splits lauluga «The Tra La La Song».

Ma ei tea üldse, millest ja kellest on jutt! Ma ei tunne üldse välismaa bände. Aga vastulauseks võin öelda, et tänapäeval ei tehta enam popmuusikat, mis midagi ei meenutaks.

Sest enamik muusikast on juba kirjutatud. Küsimus on vaid, kuidas rütmid ja harmooniad kulgevad. Kõiki lugusid võib üksteisega võrrelda ja leida sarnasusi! Sellesse tuleb rahulikult suhtuda.

Seda on juba ammu kahtlustatud, et maailmast hakkavad meloodiad otsa saama...

Seda just ütlesin! Inimene, kes suudab veel täiesti unikaalse ja lummava meloodia luua, on erakordselt õnnelik. Heliredelis on noote piisavalt vähe.

Milline enda loodud eurolaul on teile kõige südamelähedasem?

Jätame «Kaelakee hääle» välja, sest see kuulub täiesti eri lahtrisse. Tegelikult meeldib mulle endale lugu, mis ei pääsenud rahvuslikuks võidulooks, Evelin Samueli lauldud ja «Mere laste» järel napilt teiseks jäänud «Unistus igavesest päevast».

Mis saab tänavusest võidulaulust edasi?

Ma ei tea. Kogume mõtteid ja ootame, mil Kreisiraadio mehed Belgia-reisilt tagasi tulevad. Laseme esimese emotsiooni ja väsimuse mööda. Ma ei usu, et midagi radikaalselt muutma hakkame. Loo endaga ei tee me tõenäoliselt mitte midagi. Küsimus on pigem, kas muudame lavapilti. Pole veel jõudnud sellele mõelda. Olen kindel: ideedepuudust juba ei tule.

Priit Pajusaare 20 eurolugu 15 aasta jooksul

• 1993 Janika Sillamaa «Laulumaa» (sõnad Katrin Kulli)

• 1994 Evelin Samuel «Unelind» (sõnad Kaari Sillamaa)

• 1994 Evelin Samuel «Soovide puu» (sõnad Sillamaa)

• 1996 Maarja ja Ivo Linna «Kaelakee hääl» (sõnade autor Sillamaa; Eurovisioonil 5. koht)

• 1997 Maarja ja Hanna-Liina «Aeg» (koos Glen Pilvrega, sõnad Sillamaa)

• 1998 Evelin Samuel «Unistus igavesest päevast» (koos Pilvrega, sõnad Sillamaa)

• 1998 Evelin Samuel ja Ivo Linna «Andesta» (koos Pilvrega, sõnad Sillamaa)

• 1999 Evelin Samuel ja Camille «Diamond of Night» (koos Pilvrega, sõnad Kaari Sillamaa ja Maian Kärmas; Eurovisioonil 6. koht)

• 2000 Evelin Samuel «Over the Water Blue» (koos Pilvrega, sõnad Samuel)

• 2001 Kadi Toom «A Little Chance» (koos Pilvre ja Kadi Toomiga, sõnad Kärmas)

• 2003 Kadi Toom «We Are Not Done» (koos Pilvre ja Toomiga, sõnad Kärmas)

• 2003 Kadi Toom «Have a Little Faith» (koos Pilvre ja Toomiga, sõnad Kärmas)

• 2004 Zone & Cardinals «Turn the Tide» (koos Pilvrega, sõnad Kärmas)

• 2004 Neiokõsõ «Tii» (koos Pilvre ja Aapo Ilvesega; Eurovisiooni finaali ei pääsenud)

• 2005 Eha Urbsalu «Gotta Go» (koos Pilvrega, sõnad Kärmas)

• 2005 Deva Deva Dance ja Cardinals «11» (koos Pilvrega, sõnad Arne Lauri)

• 2006 Carola «It Was You» (koos Pilvrega, sõnad Kärmas)

• 2006 Meribel «Mr Right» (koos Pilvrega, sõnad Kärmas)

• 2007 Deva Deva Dance «Supreme Nature» (koos Pilvrega, sõnad Lauri)

• 2008 Kreisiraadio «Leto svet» (koos Pilvre, Hannes Võrno, Tarmo Leinatamme ja Peeter Ojaga)