/nginx/o/2012/10/01/1348628t1hccc0.jpg)
Taanis ühest hauast leitud iidne kangajäänus ei osutunud mitte linaseks materjaliks, vaid see oli valmistatud nõgestest.
Iidne matmislina on valmistatud nõgestest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopenhaageni ülikooli teadlase Ulla Manneringi sõnul annab see pronksiajastust pärit kangas uut informatsiooni ajastu kohta, kirjutab foxnews.com.
«Alates kiviajast on mitmel pool kasvatatud lina, millest valmistati kangaid. Seega on üllatava, et põllumajanduslikult arenenud ühiskonnas kasutati ka metsikuid taimi kanga tegemiseks,» tõdes uurija.
Leitud materjal on valmistatud millalgi 940 - 750 eKr ning seega võib see olla umbes 2800 aastat vana.
Nõgestest matmislina leiti Taanist Voldtofte`ist pronksiajastu matmispaigast.
Euroopas kestis pronksiaeg 3200 – 600 eKr.
Selle nõgestest kanga sisse oli pandud krematsioonijäänustega urn. Manneringi kinnitusel oli tegemist luksusliku materjaliga, mida mitte igaühele hauda kaasa ei pandud.
«Võimalik, et see isik suri näiteks Austrias, kus ta tuhastati ja pandi urni ning urni ümber asetati nõgesetekstiil. Siis toodi need Taani ja ameti maha,» selgitas uurija.
Manneringi sõnul on nõgesest materjal pehme, särav ja õhuke, et see oli nagu tollane siid.
Varasema analüüsi kohaselt oli leitud materjal linane. Kuid Norra Bergeni ülikooli nanofüüsiku Bodil Holsti uuring näitas, et kiude asetus on selline, et tegemist ei saa olla linase materjaliga.
Uuring paljastas, et see oli valmistatud metsikult kasvavatest nõgestest. Tegemist ei olnud Taanis kasvanud nõgestega. See tehti kindlaks taimes olevate pinnaseelementide järgi.
Üks neist elementidest oli strontsium, mis näitas, et materjalina kasutatud nõgesed ei saanud kasvada Taanis. Kõige tõenäolisemalt pärinesid nõgesed Kagu-Austriast. Samuti oli pronksurn Austria päritolu.
Hoolimata Austriast pärit matusetarvetest, oli tuhastatu Taani päritolu. Manningi arvates võis olla tegemist palju reisinud mehega.
«Ta võis surra Austrias ning toodi siis Austriast pärit asjadega Taani, kus ta kremeeritud jäänused maha maeti. Samuti oli hauas ka ta isiklikke asju. Mees oli kindlasti Skandinaavia, eelkõige Taani päritolu ning kõik näitab, et ta suri välismaal,» sõnas uurija.
Pronksiajastu eurooplaste vahel toimus kaubavahetus, eelkõige aga vahetati pronksist esemeid, mille järgi ajastu ka nime sai.
«Võimalik, et nõgestest punutud kangas oli sel ajastul luksus, mida said endale lubada vähesed,» nentis Manning.