Täna möödub 18 aastat Estonia hukust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parvlaev Estonia
Parvlaev Estonia Foto: Wikipedia.org

Täna 18 aastat tagasi hukkus Eesti ja Rootsi vahel sõitnud parvlaev Estonia.

Sügistormisel merel kaotas elu 852 inimest. Ametliku versiooni kohaselt said Estoniale saatuslikuks rasked ilmaolud, konstruktsioonivead ning meeskonna vale tegutsemine.

Laevahuku uurimise käigus jäid paljud küsimused vastuseta ning selle tõttu pakub Estonia teema seni huvi.

Liikvel on vandenõuteooriad, et alus uputati relvaveo tõttu ning sai torpeedotabamuse.

Vandenõuteooriate tekkele on aidanud kaasa ka pärast hukku pääsenute nimekirjadesse ilmunud laevameeskonna liikmete nimed.  Hiljem nad kadusid. Nende seas oli ka kapten Avo Piht, kes ei olnud pardal tööülesandeid täitmas, vaid sõitis Rootsi lootsieksamile.

Üks inimene, kes püüdis tõe jälile jõuda, oli kapten Avo Pihti abikaasa Sirje Piht.

2003. aastal ilmus Sirje Pihti raamat «Raske tee tõeni». Sirje Piht ei saa kunagi tõde aga teada, sest ta suri 2006. aastal.

Estonia uppus 28. septembril 1994  olles teel Tallinnast Stockholmisse. Pardal olnud ligi 1000 inimesest kaotas elu 852. Laev vajus üsna kiiresti kreeni ning uppus kell 2.03.

Sel ajal oli sügistorm, milles tuule kiirus ulatus 20 meetrini sekundis ning laine kõrgus oli neli meetrit.

Pärast Estonia hukku tahtis Rootsi laevavraki betooniga katta, kuid hukkunute omaste vastuseisu tõttu sellest loobuti.

Reisiparvlaev Estonia ehitati 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Meyer Werfti laevatehases. Aastatel 1980 – 1990 kandis see alus nime Viking Sally, 1990 – 1991 Silja Star  ja hiljem Wasa King.

Eesti merelaevandus ja firma Nordström & Thulin ostsid laeva Tallinna-Stockholmi liini jaoks.

Estonia tegi Eesti lipu all esmareisi 2. veebruaril 1993. aastal.

Tagasi üles