Itaalia ja Šveits peavad kliimasoojenemise tõttu piiri üle vaatama

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matterhorn
Matterhorn Foto: Wikipedia.org

Kliimasoojenemine sunnib Itaaliat ja Šveitsi piire uuesti üle vaatama.

Nimelt on soojenemise tõttu hakanud sulama kahe riigi piiriks olevad Alpide liustikud, kirjutab The Telegraph.

Viimase 100 aasta jooksul on liustike pindala järk-järgult vähenenud. Viimase viie aastaga on sulamine veelgi kiirenenud.

Kaks naaberriiki leidsid nüüd, et Alpides asuvad piirid tuleb uuesti paika panna.

Šveitsi topograafiaameti esindaja Daniel Gutknecht sõnas, et «kliimamuutus on põhiline riigipiiride nihutaja».

Itaalia ja Šveitsi vaheline piir kinnitati 1861. aastal, kui Itaaliast sai ühendatud riik.

Itaalia ei saa piiri suhtes otsust langetada enne, kui Itaalia parlament on vastu võtnud uue riigipiiri reguleeriva seaduse.

Riigipiiri muutumine mõjutab mõnevõrra nii kuulsat Matterhorni mäge kui ka ümbruskaudseid, suusatajate seas populaarseid asulaid ja suusakeskusi.

Mitte ükski linn või küla ei pea siiski riiki vahetama, kuna uus piir asub 4000 meetri kõrgusel, kus inimasustus on ülimalt hõre.

Klimatoloogide sõnul on üha kasvavad temperatuurid põhjustanud Alpides viimase 20 aastaga märgatavaid muutusi.

«Liustike sulamine kiirenes pärast 2003. aasta rekordiliselt kuuma suve. Pikaajaline kuumalaine tekitas ümbruskonnas tagasipöördumatuid muutusi ning igikeltsa sulamine tõi kaasa maalihkeid. Esimest korda mõõdeti null kraadi 4000 meetrist kõrgemal. Ka Alpide pinnavormid on soojenemise ja sulamise tõttu muutunud,» selgitas Itaalia tuntud meteoroloog Luca Mercalli.

Tagasi üles