Egiptuses Saqqaras avati uuesti pärast kümne aasta pikkust restaureerimist hauakambrid, mis kannavad nimesid Serapeum ja Akhethotep & Ptahhotep.
Pildid: Egiptuses avati uuesti pühade härgade hauakambrid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. september 2012, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renoveerimisele kulus kaks miljonit dollarit, edastab The Telegraph.
Maa-aluse nekropoli avastas 1851. aastal Prantsuse arheoloog Auguste Mariette. Ta avas need dünamiidi abil.
Ta leidis neist mumifitseeritud härgi, kes olid sinna maetud kui jumal Apis. Vanas-Egiptuses peeti härjana kujutataud Apist viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastuseks.
Hauakambrites leidus ka suurel hulgal ehteid.
Renoveerimise käigus paigaldati hauakambritesse külastajate jaoks puidust ja klaasist põrandad.
Ka pandi kambrites leiduvatele sarkofaagidele ja hauamonumentidele metallvardad, et iidsed struktuurid säiliks.
Arheoloogide sõnul on nüüd avatud hauakambrid osa suuremast maa-alusest hauakambrite galeriist, milles kunagi võis olla 30 mumifitseeritud püha härga. See hauakambrite süsteem rajati umbes 1400. aasta paiku eKr.
Sarkofaagide juures on ka informatsioon, millise vaarao ajal need loomad ohverdati ja mumifitseeriti.
Egiptuses leidub palju iidseid aardeid, mis igal aastal meelitavad kohale miljoneid turiste. Kuulsaimad on Kairos Giza platool asuvad püramiidid.