T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hebriididelt leiti 3000 aasta vanused skeletid

Inna-Katrin Hein
Hebriididelt leiti 3000 aasta vanused skeletid
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Hebriididelt leiti 3000 aasta vanused skeletid
Hebriididelt leiti 3000 aasta vanused skeletid Foto: SCANPIX

Briti arheoloogid leidsid Hebriididelt kaks hästi säilinud 3000-aastast skeletti, mis on kokku pandud inimeste luudest.

Cladh Hallani skeletid on esimene tõend ka selle kohta, et iidsed hõimud kasutasid mumifitseerimist, edastab Daily Mail.

Uuring paljastas, et kaks skeletti on kokku pandud kuue inimese jäänustest. Need inimesed surid paarisaja-aastaste vahedega.

Teadlaste sõnul võidi need inimjäänused kokku panna sama perekonna liikmete luudest, jättes mulje, nagu oleks tegemist kahe skeletiga.

Manchesteri ülikoolis tehtud DNA-test näitas erinevatele inimestele kuuluvaid luid.

Kokku pandud skelettides osa luid kuulus naisele, osa aga mehele.

Cladh Hallani muumiad olid maetud looteasendis. Selline matmine oli pronksiajal tavaline.

Samas üllatas arheolooge inimjäänuste väga kokkusurutud olek.

Uurijate sõnul võisid need inimskeletid olla ka religioossete rituaalide läbiviimise vahendid ning nende kaudu võidi saada kontakti teispoolsusega.

Inimjäänused avastati pronksiaegsest ümarmajast. Inimesed, kellele jäänused kuuluvad, surid 300 – 500 aastat enne majade ehitamist. See tähendab, et perekonnad võisid hoida oma lahkunuid mõnda aega matmata.

Proovidest selgus ka see, et luud on demineraliseerunud ehk need on olnud happerikkas keskkonnas, näiteks soos.

Luude mineralisatsiooni tase näitas, et pärast surma pandi inimkehad sohu umbes aastaks, et need mumifitseeruksid.

Märksõnad
Tagasi üles