/nginx/o/2009/03/24/153184t1h9307.jpg)
USAs Princetoni ülikoolis õppiv üliõpilane Quan Xiaohang leidis oma diplomitöö jaoks materjale uurides Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERNi kuulsast elementaarosakeste kiirendi algoritmidest vea.
Üliõpilane leidis elementaarosakeste kiirendi algoritmidest vea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuv Suur Hadronite Põrkur (Large Hadron Collider - LHC) on teaduse üks kallimaid projekte, mille maksumus ulatub nelja miljardi euroni (62,5 miljardit krooni), vahendab mtv3.fi väljaannet Daily Princetonian.
Kiirendi ehitamiseks kulus aastakümneid ja selles osales 5000 asjatundjat kümnest riigist.
Arvutusvea avastanud üliõpilane kutsuti koos oma õppejõuga CERNi.
Quan avastas oma diplomitööd tehes, et elementaarosakeste kiirendi algoritmides olid vead, mille tõttu saadi kahed erinevad tulemused.
«Külastasime CERNi möödunud nädalal ja kohtusime kiirendi loojatega. Arutasime, kuidas algoritmide vead saaks parandada, et tulemus tulevikus õige oleks,» sõnas füüsikaprofessor Christopher Tully.
CERNi kiirendi LHC käivitati möödunud aasta 10. septembril, kuid nädal hiljem tuli ülikalli seadme töö tehnilise rikke tõttu peatada.
Teadlased uurivad selle kiirendi abil, mis toimus kohe pärast Suurt Pauku, Universumi alguses. Selleks imiteeritakse Suurt Pauku väga väikestes mastaapides, põrgatades valguse kiirusel liikuvaid prootoneid üksteise vastu.