Geenimuutus võimaldas inimkonnal hakata taimi sööma

Homo sapiens`i kolju (esiplaanil) Foto: SCANPIX

USA teadlaste sõnul võimaldas varajaste nüüdisinimeste geneetiline mutatsioon hakata neil lisaks lihale ja kalale ka taimi sööma.

See muutus tähendas seda, et inimesed said lahkuda kalarikaste veekogude äärest ning migreeruda Aafrika erinevatesse osadesse, kirjutab Daily Mail.

Geneetikud võrdlesid maailma erinevatest paikadest pärit inimeste DNAd, leidmaks, kas ja kuidas erinevad populatsioonid seotud olid ning millal toimus erinevate inimgruppide teke.

USA kolm teadlastemeeskonda avastasid, et muutused geneetikas võimaldasid varajastel nüüdisinimestel hakata taimi sööma. Taimedes olev rasv muutus ajule vajalikeks toitaineteks.

Just see muutus võimaldas inimestel lahkuda Kesk-Aafrika järvede äärest teistesse Aafrika osadesse.

Teadlased analüüsisid 15 erinevast populatsioonist pärit 1092 indiviidi geene.

Teadlaste sõnul ilmus Homo sapiens Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Nad jäid Kesk-Aafrika järvede piirkonda pikaks ajaks.

Järvedes leiduvad kalad ja koorikloomad sisaldavad rasvhapet dokosaheksaeenhapet (DHA), mis on vajalik ajule.

«Just kalad ja koorikloomad võisid hoida varajasi inimesi elamas järvede ääres, kuna kalades leidus DHAd,» selgitasid uurijad.

Nad lisasid, et juba pikka aega on olnud küsimuseks, kuidas varajased nüüdisinimesed said piisavas koguses DHAd, kui nad ei elanud veekogude ääres.

«Leidsime geneetilised muutused, mis võimaldasid inimkonnal senise ala maha jätta ja märksa laiemal alal elama hakata. Inimesed said lisaks kalale süüa ka taimi, mis sisaldasid samuti kasulikke aineid,» selgitati.

Geneetiline muutus vabastas inimkonna sellest, et nad said vajaliku toidu vaid jahilt ja kalapüügist.

Tänapäeva rahvastikus on need taimede söömist võimaldanud  geenimuutused seni näha.