Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/09/20/1330430t1hc0e4.jpg)
Arheoloogide sõnul kasutati tuhandeid aastaid tagasi hammaste parandamiseks mesilasvaha, olles samas vanim tõend hammaste ravimise kohta.
Teadlased uurisid 6500 aasta tagust hammast, mis leiti rohkem kui 100 aastat tagasi Itaaliast Triestest, edastab Yahoo News.
Hammaste parandamise kohta käivaid arheoloogilisi andmeid on väga vähe. Vanimad parandatud hambad leiti Pakistanist ning nende vanus on 7500 – 9500 aastat.
Egiptusest on aga leitud hammas, mis on kunstmaterjalist ning mille vanus ulatub 5500 aastani.
Nüüd uuritud 6500 aasta vanune hammas pärineb 24 – 30-aastaselt mehelt ning tegemist on alalõualuus olnud hambaga. Hambal on näha mitmeid vigastusi, mis ei saanud tekkida vaid söömisest. Sel ajal nätsutati näiteks hammastega loomanahku, et neid pehmendada ning hammaste abil valmistati ka tööriistu.
Uurijate sõnul on nimetatud hammast parandatud mesilasvahaga.
«Palja silmaga on üsna raske näha, mis nii vana hambaga tehtud on. See hammas oli pikka aega muuseumis nähtaval, ilma et oleks tema kohta kuigi palju teatud,» sõnas paleoantropoloog Claudio Tuniz.
Teadlased tegid süsinikuisotoopide järgi kindlaks hambas oleva mesilasvaha vanuse. Süsiniku isotoopides on kuus prootonit, kuid neutronite arv on erinev. Süsinik-14 isotoop on ebastabiilne ning aja jooksul laguneb.
Süsinik-14 on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5715 +/- 30 aastat.
Arheoloog Federico Bernardini sõnul võib iidne hammas olla kõige varajasem tõend Euroopa ala hambaravist. Ta lisas, et hambaaugu täitmine vahaga aitas kahandada valu ja tundlikkust.
Teadlastel on plaanis katsetada vabatahtlike katsealuste peal kui efektiivne on mesilasvaha hambaaugu täidisena.
Samas ei ole teada, kui levinud oli Euroopas neoliitikumi ajajärgul hammaste parandamine mesilasvahaga.