Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/05/21/1115406t1h7676.jpg)
«Mul oli palju ägedaid venna riideid, mida ma sain kanda. Ta oli minust seitse aastat vanem ja mulle meeldisid tol ajal teksad ja lahedad kirjud särgid, seega sain venna pluuse kanda,» meenutab Kroonika peatoimetaja Krista Lensin, mida tema noorena seljas kandis.
«Vanemate vendade riided olid väga popid. Meie klassis olid peaaegu kõigil 2-7 aastat vanemad vennad ja kui peres oli mitu last, siis midagi läks ikka vanemalt nooremale,» rääkis Lensin Õhtulehele.
Ega Krista Lensin täpselt teagi, kust vanemad talle riideid hankisid.
«Isa käis mul väga palju komandeeringus, ma arvan, et sealt sai väga palju riideid. Ja me olime suviti vanaema juures lõunamaal, kust sai ka rõivaid kaasa võtta,» mäletab Krista. Lisab, et tema ajal polnud see, mida lapsed seljas kannavad, üldse nii tähtis kui praegu.