USA Wisconsin-Madisoni ülikooli arheoloogide sõnul jõudsid esimesed Aafrika päritolu inimesed Uude Maailma koos maadeavastaja Christoph Kolumbusega.
Teadlased: esimesed aafriklased jõudsid Uude Maailma koos Kolumbusega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. märts 2009, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid Kolumbuse meeskonna hulka kuulunud isikute skeletijäänuseid ja hambaid, mis kaevati 20 aastata tagasi välja esimesest Ameerika mandril olnud eurooplaste asupaigast La Isabelast, mis asub tänapäeva Dominikaani Vabariigi territooriumil, kirjutab LiveScience.
Isotoopuuring näitas, et kolme hambaemaili koostis erines ülejäänud hammaste emailist. Need kolm hammast võisid kuuluda alla 40-aastastele Aafrika päritolu meestele.
«Vean kihla, et need hambad kuulusid Aafrikast pärit isikutele,» sõnas antropoloog Dougla Price.
Ajaloost on teada, et Kolumbusel oli isiklik Aafrika päritolu teener.
Price`i sõnul ei ole neil teada, kas nende poolt uuritud hambad kuulusid Kolumbuse teenrile, laeval olnud orjadele või mõnele meeskonnaliikmele.
«Meie uuring näitas siiski seda, et Kolumbusega jõudsid Ameerika mandrile ka aafriklased. See tähendab seda, et aafriklased saabusid Uude Maailma juba koos Kolumbusega, mitte sadu aastatid hiljem massiliselt orjadena,» lisasid uurijad.
Price ja ta kolleegid tegid koostööd Mehhiko arheoloogidega, saamaks täpsemat informatsiooni esimeste eurooplaste koloonia La Isabela kohta.
Kolumbus jättis teisel reisil 1493 - 1494 Hispaniola saarele osa oma meeskonnast asulat rajama.
Uuritud inimjäänused ei olnud maetud kirstudesse ega isegi mitte surilinadesse. Ka olid ammu kadunud hauakääpaid tähistavad ristid, millel võisid kunagi nimed ning sünni ja surma daatumid olla.
Ajaloolased usuvad, et La Isabela kujunes asulaks, kus oli kirik, avalikud ehitised nagu tollimaja ja laod ning eramajad. Kõike seda ümbritsesid aga kindlustused. La Isabela on ainus paik, kus teatakse Kolumbust Ameerikas elanud olevat.
La Isabela sai nime Kolumbuse patrooni Hispaania kuninganna Isabela järgi.
La Isabela matmispaigast leitud hammastele tehti isotoopuuring, mis näitab mida inimesed oma eluajal sõid.
«Näiteks maisist toitunute hambavaaba süsinikuisotoobid erinevad riisist või nisust toitunute süsinikuisotoopidest. Palju süsinikku näitab, et need isikud sõid palju maisi. See taim kasvab looduses ainult Ameerikas. Hirss on aga Aafrikale omane taim. Neid kumbagi aga ei kasvanud sel ajal Euroopas looduslikult,» selgitasid teadlased.
Hapniku isotoobid aga näitasid, millist vett need inimesed tarbisid.
«Strontsium satub inimorganismi läbi toiduahela, taimede, loomade ja vee kaudu. Hambavaabas leitud strontsiumi isotoobid annavad aimu, millistes tingimustes inimene lapsena elas ja mida ta sõi,» lisasid uurijad.
Uurijate sõnul võib strontsium aidata kindlaks teha mõnede Kolumbuse meeskonnaliikmete jäänuseid.
«Võrdleme luudest ja hammastest leitud strontsiumi Hispaania maapinnas leiduva strontsiumiga. Kõikide Kolumbuse meeskonnaliikmete kohta on Sevilla arhiivides ülestähendused. Loodame strontsiumiuuringu ja arhiivimaterjalide põhjal kindlaks teha, kes meremeestest maeti Ameerikasse,» selgitas uuringu juht Price.
Uurijate kinnitusel oli inimjäänustel märke ka skorbuudist, mis oli 15. sajandil meremeeste seas üsna levinud haigus. Seda põhjustas ühekülgne ja vilets toitumine ning C-vitamiini puudus.
Ajaloodokumentides seisab, et nii Kolumbus kui ka ta meeskonnaliikmed olid Hispaniolale saabudes haiged ning paljud neist surid. Need võisid olla esimesed, kes maeti La Isabela surnuaeda.