The Jesus And Mary Chain “The Power Of Negative Thinking. B-Sides & Rarities”

The Jesus And Mary Chain “The Power Of Negative Thinking. B-Sides & Rarities”. Foto: Plaadi esikaas

Tere! Täna ei ole meie nädala plaadiks mitte plaat uusloominguga, vaid erandkorras täiesti vanad ja tolmused lood, see-eest aga uhkes pakendis, võiks öelda, et lausa raamatuna, kus pilte, tekste, niisama šeff kujundus ja selle vahel ka plaadid. Ega kogu seda marychain-sodi, b-pooled, värgid, ei olegi enne välja lastud, vähemalt mitte niimoodi koos ja omamoodi isegi kontseptuaalselt.

Tervelt neli ketast rokenrolliajaloo ühe määravaima alternatiivbändiga, kes jäi kompromissituks ja seetõttu ka suuremast meinstriimhiilgusest ilma, on aga tagatipuks muidugi tuhat korda kuulsam kui enamik meinstriimbände.

Negatiivne mõtlemine; siin ja seal, ka Rock Summeri lava peal lõhutud tehnika. Kohutav feedback, klassikaline rokenroll ära peidetud sellesse, mis rokenroll tegelikult olemuselt on: müra, rokkimine, mäss, jauramine. Ülbus, sissepoolepööratuse väljapoolepööratus.
Ei mingit glämmi, see on peaaegu tagasihoidlik.

Ei mingit ilu, aga selles koleduses on ilu ja on romantikat. Ja minul on sellega mälestusi, ja kellel ei ole, siis mis seal ikka. Seda bändi on ju kena kuulata ka tausta teadmata. Dekadentlik lihtgruuv samast vaost, kust Suicide, Ramones, palju bände pealtnäha erinevatest žanritest. Ja ometi on Marychain mõjutanud ka hilisemaid pomp-bände, nagu Glasvegas või White Lies, kes on isegi oma imago Reid-vendade juhitud mürahuligaanide pealt maha pannud.

Kas siin on lugusid, ilma milleta ei saaks melomaan elada? Ei ole. Need «moodsad» inimesed, kes on ennatlikult hüljanud albumiformaadi ja jooksevad netis üksikute lugude sabas, jäävad ses osas nälga. Küllap nad leiavad mõne laheda remiksi, mille mõnest Marychaini loost on teinud viienda järgu elektrokunn.

Moodsus ei väljendu vahendites (vahendiks ikka ja alati arvuti), vaid vabas mõtlemises. Mul on mõni päev selline tunne, et võta inimene arvuti eest ära ja tal ei ole enam aju, käsi ega jalgu. Seda saab öelda inimene, kes ise ka iga päev tunde raalis kulutab. Aga seda «pildiga pastakat» ei tasu üle tähtsustada.

1980ndatel pakkus vaba mõtlemist näiteks The Jesus And Mary Chain. Tagantjärele on seda hea kuulata. Selle kuulamine ütleb meile tänagi mõndagi.

Selle komplekti tähendus on komplektis. Kuulake see läbi ja te olete peast põrunud. See tuleb hakatuseks kasuks. Kuulake veel ja te leiate üles hetked. Kohati isegi erilisemad ja paremad kui Jesuse korralistel albumitel.

Aga miks see vilisev vahutamine on üldse märkimisväärne. Sest sellesse on ikka rängalt hinge ka maetud. Siin on see popmuusikas eriline ja harv, aga täiesti primaarne moment, et poosist saab olemus ja olemusest poos. Me ei vaja bände, kes kogu oma olekuga meile midagi ei ütle.

Kurat, see kõlas nagu mingi matusekõne. Ja ma pole eriti rokimees. Aga nii see kõik tundub.