Nike

Lülisamba kõverdumine viitab, et tegemist võib olla Richard III skeletiga?

Richard III kujutav maal

FOTO: SCANPIX

Briti arheoloogid on veendunud, et nad avastasid Leicesteris endise kloostrikiriku jäänustest skeleti, mis kuulub Inglise kuningale Richard III-le.

Ajaloolased on sajandeid vaielnud, kas Richard III oli ikka küürus ja kõverselgne türann või lõi sellise pildi temast näitekirjanik William Shakespeare, edastab The Telegraph.

Asjatundjate sõnul võib osa Richard III kohta käivast legendist tõsi olla, sest leitud inimjäänusel on näha lülisamba haiguslikku kõverdumist.

Inimjäänus leiti selle nädala alguses paigast, kus kunagi asus frantsiskaanlaste klooster. Richard III hukkus Rooside sõjas Bosworthi lahingus ning ta maeti Leicesteris asunud kirikusse 1485. aastal.

Leicesteri Greyfriarsi klooster ja kloostrikirik hävitati kuningas Henry VIII käsul 1538. aastal katoliku kloostrite sulgemise akti alusel.  Inglismaal sai uueks juhtivaks kirikuks anglikaani kirik, sest Henry VIII lõi Roomast lahku.

Arheoloogide kinnitusel tehakse inimjäänustele DNA-test.

«Tegemist on täiskasvanud mehe skeletiga. Ta oli tugev ja terve, ainus viga on külje suunas kõverdunud lülisammas, mis viitab et see isik põdes skolioosi,» selgitasid asjatundjad.

Sellel isikul oli haiguse tõttu parem õlg kõrgemal kui vasak õlg. Samuti oli ta saanud tugeva koljutrauma. Mõõgaga oli kolju tagaosast tükk ära raiutud ning keha alaosa oli läbistanud nool.

Arheoloogid leidsid inimjäänuse kloostrikiriku koorialalt, mitte sealt, kus loodeti leida – altari eest.

Richard III surma kohta on säilinud vaid üks ülestähendus, mille kohaselt see kuningas hukkus pähe saadud löögist.

Ajaloolased oletavad, et Richard III võis Bosworthi lahingus tappa ta vaenlane Henry Tudor, kellest sai 1485. aastal kuningas Henry VII.

Richard III oli Plantageneti dünastia viimane esindaja ning tema surm määras Rooside sõja saatuse.

Rooside sõda (1455–1487) peeti Plantagenetide dünastiasse kuuluvate Lancasteri ja Yorki suguvõsade vahel Inglise trooni üle.

Mõlemad suguvõsad olid kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijad. Kokkupõrget hakati nimetama Rooside sõjaks, kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget.