Tuntud trummar hakkas lauljaks

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eimel Kaljulaid on vahetanud trummipulgad mikrofoni vastu ning maha saanud esimese plaadiga.
Eimel Kaljulaid on vahetanud trummipulgad mikrofoni vastu ning maha saanud esimese plaadiga. Foto: Ilmar Saabas

Laupäeval esitles Viljandis oma esimest sooloalbumit «Väikesed jumalad» Eimel Kaljulaid, keda avalikkus teab eelkõige kui ansamblite Terminaator ja The Sun endist trummarit.


20 aastat trummide taga müdistanud 35-aastane mees võttis mullu lõpuks kätte ja astus ise esiplaanile, moodustades omanimelise ansambli.



Tema peamine taganttõukaja oli olnud kitarrist Toomas Kengsepp, kes on Viljandi inimesetele tuntud ansamblist Meidion ja on ühtlasi paljude Eimeli lugude kaas­autor.



«Osa lugusid oli juba varem valmis, osa sai tehtud just selle plaadi jaoks,» lausus


Eimel Kaljulaid artistinimega Eimel.



Kuigi tema kirjutatud laule oli jõudnud ka tema seniste bändide repertuaari, tundis ta, et tahab ajada päris oma rida.



Kõik algas koolist


Eimeli esimese bändi Excess loomisest möödus läinud sügisel kaks kümnendit.


«Alustasime täitsa nullist. Mõni õppis alles, kuidas kitarri käes hoida,» meenutab ta ning rõhutab, et nad mängisid ainult omaloomingut.



Stiililiselt olid noorte mõjutajad sellised 1980. aastate hair- ja heavy-metal bändid nagu W.A.S.P. ja Mötley Crüe, keda võis näha Soome televisiooni vahendusel.



Koos kooliajaga sai ümber ka Excessi aeg ja Eimel sattus mängima mõni aasta varem alustanud Terminaatorisse.



Trummimees oli kõige lahedam


Trummimängu juurde jõudis Eimel omapärast teed mööda.



«Minu isa mängis omal ajal Eesti Raadio orkestris oboed ja mina käisin väiksest peale temaga proovides kaasas. Miskipärast sattusin alati istuma trummide juurde. Sealt tekkis asja vastu esmane huvi. Ju siis see trummivana oli nii lahe mees,» räägib ta.



Loomulikult ei eita Eimel ka Gunnar Grapsi mõju, kuigi selleks ajaks oli too tuntud pigem laulja kui trummarina.



Nüüd siis on Eimelgi pärast pikki trummide taga veedetud aastaid mikrofoni kätte võtnud ja lavasügavusest välja tulnud.



Kakskümmend kolm bändi


Eimel ja tema sõber kitarrist Sulev Müürsepp ehk Sulliwan on vist mänginud Eestis kõige suuremas hulgas bändides. Eimel ise loeb kokku kakskümmend kolm kollektiivi, millest praegu tegutsevad Eimel ja S.E.R. (Sulliwan, Eimel, Raudkats - toim.) ning aeg-ajalt astub lavale ka Jimi Hendrixi tribuut­bänd Gimme Hendrix. Varasematest bändidest on rohkem tuntud Terminaator, Shower, The Sun, Tuberkuloited ja Bande.



Päris paljudes kollektiivides on Eimel kaasa löönud peaaegu algusest saadik, omanimeline ansambel on aga üks väheseid, mille ta on ise ellu kutsunud.



Küsimusele, kas bändi loomise tingis soov laulda või ei saanud ta varasemates kollektiivides piisavalt oma loomingut repertuaari suruda, vastas Eimel nõnda: «See oli loomulik asjade käik.»



Ehkki kõigis bändides on mõningaid Eimeli lugusid esitatud ning ta on neid kirjutanud ka teistele artistidele, nagu Kate, Kadi Toom ja isegi Jüri Homenja, oli palju loomingut sahtlisse vedelema jäänud ning see tuli tema sõnul ära realiseerida.



«Laulmise vastu pole mul samuti midagi,» lisas Eimel. Varem on ta teinud taustahäält nii Showeris kui teistes bändides.



Plaadi «Väikesed jumalad» lugudest on osa võetud sahtlist ja teised kirjutatud


õige hiljuti. Arvestades Eimeli varasemate bändide stiili, võivad need kõlada veidi ootamatult pehme rokina. Mees ise ütleb, et selline asi ongi talle praegu kõige hingelähedasem. «Samas on paari plaadi jagu lugusid veel ootamas ja nende seas on ka äkilisemaid palasid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles