Teadlaste sõnul meenutab jooksev gepard tagarattaveoga autot.
Jooksev gepard on nagu tagarattaveoga auto
Jaapani Yamaguchi ülikooli teadlased uurisid rekordkiirusel joosta suutvate gepardide lihaste tööd, edastab BBC.
Gepardite lihaseid võrreldi kasside ja koerte jalalihaste tööga ning leiti, et gepardile annavad kiiruse ta tagajäsemed ja nende võimsad lihased.
Tegemist oli esmakordse uuringuga, milles uuriti gepardi lihaseid ning nende tööd.
«Lihased aitavad mõista gepardi jooksuvõimsust. Erineva tegevuse puhul töötavad erinevad lihased,» sõnas zooloog Naomi Wada.
Teadlased jagasid lihased kolme tüüpi. Tüüp I lihased on enamasti töös rahulolekus või aeglasel kõnnil. Tüüp IIa lihaseid kiirel kõnnil ja aeglasel jooksul.
Tüüp IIx lihased aga kiirel ja vastupidamist nõudval jooksul.
Teadlased tegid arvutisimulatsiooni, kuidas gepardi kehas lihased jagunevad ning milliseid ta erinevatel liikumistel kasutab.
Teadlaste sõnul on kiirelt jooksev gepard enamiku ajast lihtsalt õhus.
«Kolme looma võrdluses oli gepardi esijäsemetel kõige rohkem tüüp I lihased, samas kui tagajäsemetel oli enim Tüüp IIx lihaseid. Esijäsemete ja tagajäsemete lihaste erinevus oli kõige suurem gepardi puhul,» tõdes Wada.
Teadlaste sõnul on gepard selliste lihaste tõttu nagu tagarattaveoga masin.
Wada lisas, et gepard kontrollib samas oma jooksu esijäsemete abil, mis lubavad tal jooksu aeglustada ning pöörata.
Enamik tagarattaveoga autosid ei suuda jäljendada gepardi kiirendust – ta saavutab kiiruse 96 kilomeetrit tunnis paari sekundiga.
Teadlaste sõnul on gepardil väga painduv keha ning jäsemed.
Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Täiskasvanud gepardi kehapikkus on umbes 150 sentimeetrit, saba pikkus võib ulatuda 70 sentimeetrini. Kehakaal on umbes 70 kilogrammi.
Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil kuni 400 meetrit saavutada kiiruse 120 kilomeetrit tunnis.