/nginx/o/2012/09/10/1310104t1h0807.jpg)
Väga paljud alustavad oma päeva healõhnalise hommikukohviga.
Miks kohvi lõhn on parem kui maitse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul lahendasid nad mõistatuse, miks kohvi lõhn on maistest parem, kirjutab The Telegraph.
Joogi neelamine saadab suust aroomipahvaku ninasse, aktiveerides aju selle osa, mis on lõhnadega vähem seotud, selle tõttu tekib kohvi juues hoopis teine ja vähem naudingut pakkuv aisting kui kohvi lõhna nuusutades.
Teadlased tõid näiteks, et ka vastupidine on võimalik. Mõni juust lõhnab väga ebameeldivalt, kuid seda juustu süües saab tõelise maitseelamuse.
Londoni ülikooli teadlase Barry Smithi sõnul on inimestel kaks lõhnataju.
«Esimene on see, kui sa tunned haistmismeelega ümbruskonnas olevaid lõhnu ja need jõuavad ninna. Teine siis, kui lõhn liigub suust ninna ning läbi nina välja,» selgitas Smith.
See põhineb sellel, et kuigi me tunnetame maitset keelel olevat retseptorite abil, 80 protsenti sellest, mida peame maitseks, jõuab meieni ninas olevate lõhnaretseptorite abil.
Retseptorid reageerivad lõhnadele erinevalt, vastavalt sellele, kust lõhn organismi jõuab.
«Võtame näiteks väga vänge ja ebameeldiva lõhnaga juustu. See lõhnab nagu teismelise jalats. Kui see juust on suus, liigub juustu lõhn teises suunas kui väljast lõhna sissehingamisel. Esimene lõhnatundmine on väljast sisse, teine seest välja. Sama kehtib ka kohvi kohta. Värskelt valmistatud kohv lõhnab väga hästi, kuid kui see on suhu jõudnud, võib lõhnas ja maitses pettuda,» sõnas uurija.
Teada on, et vaid šokolaadi ja lavendli lõhn on selline, mis on alati sama, olgu siis, kas väljast sisse hingamisel või seest välja hingamisel.
«Mis puutub veel kohvisse, siis kohv koosneb 300 – 631 erinevast komponendist, mis segunevad süljega, muutes need nõrgemaks. Ka see muudab kohvi maitset enne joogi neelamist,» selgitas Smith.