Kehtiva teooria kohaselt käivitas 65 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud asteroid ahelreaktsiooni, mille tõttu hiidsisalikud lõpuks välja surid.
Enne hiidsisalike väljasuremist hävitasid veealused vulkaanipursked meres elu?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. september 2012, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See sündmus tekitas tühimiku, mis võimaldas imetajate evolutsiooni, edastab Daily Mail.
USAs Washingtoni ülikoolis hiljuti tehtud uuring maalis juhtunust hoopis teise pildi.
Toimus kaks kataklüsmilist sündmust, millest esimeseks olid veealuste vulkaanide samaaegsed pursked, mille tagajärjel hävines mere-elu.
Selleks ajaks, kui saabus asteroid, oli elu meredes juba peaaegu hävinud.
Hiidsisalikele saatuslikuks saanud asteroid, mille diameeter oli vähemalt 9,6 kilomeetrit, langes alale, mis nüüdisajal on Mehhiko Yucatani poolsaar.
«Veealused vulkaanipursked algasid 200 000 – 300 000 aastat enne asteroidi saabumist. Need võisid kesta 100 000 aastat,» selgitas teadlane Thomas Tobin.
Esimeses katastroofis hukkusid peamiselt ookeanipõhjas elanud liigid. Asteroid hävitas lisaks maal elanud hiidsisalikele ka vees säilinud vähesed liigid.
Katastroofid tõid kaasa kliimamuutuse, millega senised liigid ei suutnud kohaneda.
Tobini sõnul ei ole neil veel kindlaid tõendeid selle kohta, et esimene katastroof mõjutas teist. Uurija arvates võisid esimesest ellu jäänud liigid kohaned uute oludega ning elada üle ka teise katastroofi, mis oli asteroidi põhjustatud.
«Olen arvamusel, et need kaks katastroofi ei saanud olla teineteisest täiesti sõltumatud,» sõnas Tobin.