Õnnelikkuse tagaajamine võib õnnetuks teha?

Õnnelikkuse taga ajamine võib õnnetuks teha? Foto: SCANPIX

Liigne õnnelikkuse tagaajamine ja pidev rõhutamine võib hoopis õnnetuks teha.

Austraalia Queenslandi ülikooli psühholoogide uuring näitas, et õnnelikkust ideaaliks pidavas ühiskonnas on inimestel raskem negatiivsete tunnetega toime tulla ning negatiivsust hoitakse kauem endas, kirjutab väljaanne Emotion.

Teadlased tegid katse tuhandete Austraalia ja Jaapani üliõpilastega, küsides neilt, kuidas nad kogevad positiivseid ja negatiivseid tundeid ning kuidas nad näevad ühiskonnas kehtestatud reegleid  tunnete näitamise kohta.

Uurijad panid tähele, et mida enam katsealused kogesid ootust, et  kui nad peavad ühes või teises olukorras õnnelikud olema, seda raskem oli neil negatiivsete tunnetega toime tulla.

Inimesed, kes tundsid enda tunnete ja ühiskonna ootuste vastuolu, tundsid end sagedamini õnnetuna.

Teadlased tegid teise katse, milles vabatahtlikele katsealustele anti lugeda lühiuudis ja pärast seda kirjeldada olukorda, milles nad olid õnnetud.

Esimesse gruppi kuulujad lugesid uudise, milles öeldi, et kurbus on nakkav ja õnnetuid inimesi ei sallita.

Teine grupp sai lugeda uudise, et kurvad inimesed on väärtuslikud sõbrad.

Kolmandad lugesid neutraalset uudist väetisest.

Uuringuga püüti teha kindlaks ühiskonna ootuste ja negatiivsete tunnete vahelist seost.

Esimeses rühmas kogesid katsealused negatiivset tunnet, meenutades rohkem olukordi, milles nad olid õnnetud.

Teises rühmas, kus kurbus oli rohkem lubatud, kogesid katsealused pärast meenutamist vähem negatiivseid tundeid.

Kõige huvitavamaks osutus kontrollrühm. Nad kogesid sama palju negatiivseid tundeid kui esimene katsealuste rühm, kuigi neid ei oldud viidud ühiskonna ootuste lainele.

Uurija Brock Bastiani sõnul tähendavad uuringu tulemused seda, et õnne ootusest ja pidevalt õnnelik olemisest on lääneriikides saanud norm, mille inimesed alateadlikult omaks võtavad, samas suutmata oma negatiivsete tunnetega toime tulla või neid endale teadvustada.