/nginx/o/2008/01/29/15798t1he3b7.jpg)
Katk ehk must surm tappis 14. sajandil Euroopas kolmandiku elanikkonnast.
Antropoloog: keskaegne katk tappis selektiivselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varasemal ajal olid teadlased arvamusel, et katku võis nakatuda igaüks, siis nüüd on USA teadlane tulnud välja tõendusmaterjaliga, et Euroopa katkupandeemia ei mõjutanud inimesi võrdselt, vaid selektiivselt, vahendab Sciencedaily.com.
Antropoloog Sharon DeWitte uuris oma väite tõestamiseks Londonist East Smithfieldi surnuaialt 1980. aastatel üles kaevatud 490 keskaegse katkuohvri jäänuseid.
«Siiani on levinud arvamus, et katk ohustas kõiki. Kuid meie uurimine näitas, et katk ei mõjutanud kogu elanikkonda võrdselt. Katku haigestusid ka paljud hea tervise juures olnud inimesed, kuid suurem oht oli loomulikult katku surra neil, kelle tervis oli juba haigestumise eelselt nõrgem,» selgitas antropoloog.
Euroopa katkuepideemia aastatel 1347–1351 on inimajaloos üks suuremaid, viies hauda 75 miljonit inimest, mis oli kolmandik elanikkonnast.
DeWitte analüüsis katkuohvrite luude ja hammaste koostises leiduvad kõrvalekaldeid, mille järgi ta püüdis kindlaks teha, kas surnutel oli enne katku nakatumist nõrgem tervis.
Teadlane leidis suurema osa inimjäänuste juures kõrvalekaldeid, mis näitasid, et enne musta surma haigestumist olid nad kas alatoidetud, neil oli rauapuudus või nad põdesid mõnda haigust.
«Võrdlesin katkuohvrite jäänuseid ja leidsin, et suurem osa nendest oli enne katku haigestumist nõrgema tervisega. Luude analüüs näitas, et katku suri ka inimesi, kes olid enne haigestumist hea tervise juures, kuid nende hulk oli väiksem,» nentis uurija.
DeWitte `i arvates mõjutas katk keskaegseid eurooplasi selektiivselt, sest suurem osa nakatujatest kannatasid juba varem terviseprobleemide käes.
Teadlane lisas, et haiguste ja näljaga võitlevate inimeste immuunsüsteem oli nõrgenenud ning selle tõttu muutus katk pandeemiaks.
Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Katku levitavad närilised, kirbud ja katkuhaige inimene. Muhkkatku puhul paistetavad ja mädanevad lümfisõlmed, kopsukatku puhul tekib kopsupõletik.
Euroopa suur katkuepideemia algas 1347. aastal, mil see nakkushaigus jõudis Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast Euroopasse.