Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Pime naine sai maailmas esimesena bioonilise silma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Arst kontrollimas Dianne Ashworthi bioonilist silma
Arst kontrollimas Dianne Ashworthi bioonilist silma Foto: SCANPIX

Austraallannast Dianne Ashworthist sai maailma esimene inimene, kellel on biooniline silm.

Pärilikku võrkkestahaigus põdevale Ashworthile tehti kunstsilma paigaldamise operatsioon selle aasta juunis, edastab Reuters.

Nüüd teatasid arstid, et silmaimplantaat toimib hästi.

«Järsku nägin valgussähvatust. See oli lausa ime,» meenutas naine.

Firma Bionic Vision Australia (BVA) loodud seade opereeriti silma võrkkesta all olevale soonkestale. Implantaadi 24 elektroodi on ühenduses pea küljel paikneva seadmega.

Enne implantaati ei näinud Ashworth praktiliselt mitte midagi, ta suutis vahet teha vaid sellele, kas on öö või päev.

«Esmalt nägin valgussähvatust. Siis valguspunkte ning hiljem juba heledaid moodustisi. Ma ei osanud midagi sellist oodata. See oli uskumatu,» sõnas Ashworth.

Naisele pandud implantaat on prototüüp, mis võimaldab tal eristada kontraste ja ümbruses leiduvat.

«Veel on vaja tööd teha, et praegune implantaat hakkaks edaspidi ka selgeid pilte edastama,» sõnas BVA teadlane David Penington.

Selle silmaimplantaadi puhul on tegemist nagu väikese kaameraga, mis stimuleerib silma võrkkesta. Väikese keerulise implantaadi paigaldamine on tegelikult lihtne ning silmakirurgidele jõukohane.

«Tahame anda patsientidele nägemise tagasi. Nad hakkavad maailma nägema mustvalgena. Kuid see nägemine aitab neil ise liikuda,» sõnas Ashworthile implantaadi opereerinud Penny Allen.

BVA alustas selle implantaadi loomist 2009. aastal ning see valmis üsna kiiresti. Nüüd ollakse ajagraafikust ees, sest kliinilised katsed pidid algama alles 2013. aasta oktoobris.

Inimkeha aistingute taastamine ei ole siiski lihtne ülesanne ega odav.

Austraalia valitsus eraldas esimese silmaimplantaadi tegemiseks 42 miljonit Austraalia dollarit.

Penny Alleni sõnul on vaja vähemalt 100 milonit Austraalia dollarit, et seda implantaati tootma hakata.

Samalaadseid uuringuid tehakse ka mujal maailmas. New Yorgis asuva Cornelli ülikooli teadlased suutsid pimedatel hiirtel taastada normaalse nägemise peaaegu täies ulatuses.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas 39 miljonit pimedat inimest  ning 246 miljoni inimese nägemine on väga vilets.

Tagasi üles