Lapsendamise ja abiellumise õigust homodele Eestis ei anta

Elton John koos poja Zacharyga Foto: SCANPIX

Justiitsministeeriumis valmis kooseluseaduse kontseptsioon, milles pakutakse välja kaks suuremat valikut: registreeritud kooselu ning registreerimata ehk faktiline kooselu.

Üheks uuenduseks on ka see, et tulevikus saaksid samasoolised paarid oma kooselu registreerida. Lapsendamise ja abiellumise õigust homoseksuaalid siiski ei saa.

Kooseluseaduse konseptsiooni üks kesksemaid küsimusi on kindlasti see, kas registreeritud kooselu lepingu võiksid sõlmida vaid samasoolised paarid või peaks see olema sooneutraalne?

Justiitsminister Kristen Michal: Mis räägib selle poolt, et see oleks avatud ainult samasoolistele paaridele on see,  et täna pole neil ju võimalik abielu sarnaselt üksteisele kuidagi pühenduda.

Erisoolistel inimestel on ju täna võimalik abielluda ja see võimalus on neil  täpselt samamoodi ka tulevikus.

Kas see ei tundu siiski väga väikese ringkonna väga suurtele soovidele vastu tulemisena?

Ma väga kahtlen selles. Ma ei taandaks seda aruteluks väiksema grupi huvide üle.

Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul on ministeerium regulatsiooniga ära teinud suure töö  ja astutud on oluline samm.

Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise programmi juht Marianne Meiorg: Meie arvamus on, et kooselu seadust, ükskõik mis vormis ta siis tuleb, kuid mis tagab nendele paaridele ja peredele kaitse, on samm paremuse poole ja ta aitab kindlasti ka kõrvalnähuna kaasa sallivuse suurenemisele.

Kõige olulisem selle tulevase eelnõu juures on see, et lapsed, kes kasvavad sellistes peredes tunneksid end võimalikult turvaliselt ja nende õigused oleksid kaitstud samamoodi, nagu lastel, kes kasvavad erisoolistes peredes.

Siiski ei saa registreeritud samasoolised paarid lapsendamisõigust. See jääb kehtima vaid abielupaaridele

Kristen Michal: Lapsendamisõigus oleks oma lapse partneri suhtes, kui sellel lapsel ei ole teist vanemat või teiselt vanemalt on ära võetud täielikult kõik vanemlikud õigused.

Seda pakume vaid seepärast, et anda lapsele suurem kindlustunne. Et siis ainult sellisel juhul, kui see laps ei saa toetuda teisele vanemale ja seda sellepärast, et kui tema bioloogilise vanemaga midagi juhtub, siis sellel lapsel oleks kindlustunne, et ta saab edasi minna inimesega, kellega koos ta on elanud juba pikemat aega.

Mida arvab kõigest sellest Eesti Kirikute Nõukogu?

Eesti Kirikute Nõukogu tegevsekretär Ruudi Leinus: Kindlasti ei ole see õige, kui mõelda niiviisi, et on loodud looja poolt inimene meheks ja naiseks ja on loodud ka see suhe perekonna näol mehe ja naise vaheliseks.

Ja seda me toetame jätkuvalt ja kui on mingid teised ilmingud või soovid, mida inimesed teevad, siis see on nende eraasi ja kas seda peaks üldse seadusega reguleerima, selles pole ma üldse kindel.

Mida arvad sina? Kas lapsendamise ja abiellumise õigus Eestis tuleks anda ka homodele? Paljudes riikides on see juba ammu ju võimalik.

Kas eestlased on iganenud mõtteviisiga?