Kanaleid rohkem, vaatajaid sama palju

Suvekuude telemagnetiks oli sport. Foto: TNS Emor

2012. aasta juulis vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt umbes kolm tundi päevas. Kuigi talvekuudega võrreldes on seda enam kui tunni jagu vähem, on sesoonsed kõikumised tavapärased.

TNS Emori uuringueksperdi Peeter Teedla sõnul on keskmine aeg, mis telerivaatamisele kulutatakse, jäänud aastate jooksul üsna samaks, küll aga jätkub telemaastiku killustumine. Et juurde on tulnud hulgaliselt eestikeelsete subtiitritega telekanaleid ning ka Eesti nišikanaleid – peamiselt kolme suure telekanali sõsarkanaleid –, jaguneb televaatajate aeg lihtsalt teisiti.

Kolm suurt telekanalit jäävad Teedla sõnul teleturgu ikkagi valitsema, kuid vaatajate arv ning keskmine vaatamisaeg pisut väheneb. Loomulikult on igale kontsernile oluline oma osakaalu hoida ning seetõttu luuakse juurde uusi kanaleid.

Juulis moodustas kolme suure telekanali vaadatavus Eestis kogu telerivaatamiseks kulunud ajast umbes 35 protsenti, eestlaste seas lausa 55 protsenti. Mitte-eestlaste seas on vaadatavaimad kanalid järjekindlalt PBK (21 protsenti), NTV Mir (13,3 protsenti) ja RTR Planeta (8,9 protsenti).

Põhilised muutused toimuvad Teedla sõnul eesti perede harjumustes, sest mitte-eestlastest pered vaatavad kaabeltelevisiooni kaudu venekeelseid kanaleid juba ammu.

Teedla möönab, et nooremad inimesed vaatavad telerit ajaliselt vähem kui aastaid tagasi – tõenäoliselt on nad enam arvutis või mõlema ekraani taga korraga. «See muutus leiab aset juba viimased viis aastat. Eriti just noorte hulgas kasvab ka multi-tasking, mistõttu läheb neil rohkem aega nii-öelda suuruselt järgmisele ekraanile majapidamises,» selgitab Teedla.

Iganädalased ja -kuised telekanalite ja -saadete vaadatavuse edetabelid koostatakse teleauditooriumi mõõdikuuringu põhjal, mille käigus registreeritakse spetsiaalse mõõteseadme abil 275 pere kõigi nelja-aastaste ja vanemate liikmete vaatamisharjumused.

Mõneaastase vahega korraldab Emor ka meediapäeva uuringut, milles osalejad märgivad üles kogu oma meediatarbimise ehk lisaks televiisorivaatamisele ka raadiokuulamise, internetikasutuse ning raamatute ja ajalehtede lugemise.

Tänavu korraldatud meediapäeva uuringu põhjal võib Teedla sõnul tõdeda, et internetile kulutatud aeg kasvab ning muule meediatarbimisele kuluv aeg väheneb. «Samas tuleb meeles pidada, et internet on veel rohkem killustatud kui televisioon,» lisab Teedla.

Kindlasti mõjutab vaatajate arvu ka järelvaatamisvõimalus internetis ning saadete salvestamine digiboksiga, kuid Teedla sõnul pole veel tegu olulise trendiga, kuigi see kindlasti muutub.

Kui internetis järelvaatamise kohta Emoril statistikat pole, siis digiboksile salvestamised ning järelvaatamised loeb teleauditooriumi mõõdik üle.

Need arvud on Teedla sõnul praegu veel üsna väikesed ning lähevad uuringutulemustes videovaatamise kategooriasse – konkreetse telekanali vaadatavusele siit protsente ei lisandu.

Videote vaatamine moodustab mõõdikuuringu põhjal kogu televiisori vaatamisele kulutatud ajast väikeste kõikumistega 2,5–3 protsenti. Teedla toob võrdluse Soomega, kus salvestav digiboks on kodus pooltel peredel, märkides, et ka seal vaadatakse 80–85 protsenti telesaadetest siiski otse.

Umbes samas suurusjärgus on salvestuste ja otsevaatamiste osakaal Teedla sõnul ka ­Suurbritannias. «Üks asi on võimalus, teine on reaalne käitumine,» märgib Teedla – perekonniti erineb saadete salvestamise harjumus muidugi palju.

Kommentaarid

Urmas Oru
Kanal 2 juhatuse liige

Kindlasti on uued kanalid vanadelt midagi ära võtnud, aga suuremad äravõtjad on ennekõike olnud ikkagi suurte kanalite sõsarkanalid.

Vaadatavus pole seega kuskile kadunud, vaid on jäänud nii-öelda perekonda, ehkki suurte kanalite vaatajaarvud on näiliselt justkui vähenenud.

Sellel aastal pole ka suvise ja talvise vaadatavuse vahe väga suur olnud, kuigi see erinevus on kindlasti olemas.

Internetis saadete järelvaatamine saab kindlasti tasapisi populaarsemaks, siin on iga telekanal ka natuke erinevalt käitunud.

Kanal 2 on siiani hoidnud otse-eetriga mõistlikku vahet. Päris kohe saate lõppedes internetis järelvaadata ei saa. Arvan, et järelvaatamine saab tasapisi populaarsemaks – see on väike, aga vaikselt kasvav trend.

Hanno Tomberg
ERRi juhatuse liige

See, et suurte telekanalite osakaal vaadatavuses suvel väheneb, on üsna tavaline. ETV vaatajate arv on tänavu palju suurem kui kahel viimasel aastal. Osalt on sellele kaasa aidanud nii olümpiamängud kui jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ja väga edukalt teist hooaega minev «Eesti mäng». Suvel jaotub inimeste vaatamisaeg rohkemate telekanalite vahel.

Digiboksi salvestatuna või netitelevisiooni kaudu vaadatavuse osakaal on hetkel veel väike, kuigi see kasvab pidevalt. Olulist mõju üldisele televaatamisele see praegu veel ei avalda.

Üritame kõik oma saated võimalikult kiiresti internetti laadida, see tähendab, et eelmisel õhtul eetris olnud telesaated on hiljemalt järgmise päeva lõunaks internetis vaadatavad. Meie huvi on, et juurdepääs meie saadetele oleks kõigil, sõltumata asukohast.