Mehhiko arheoloogide sõnul ohverdasid maiad eelkõige poisse ja noormehi, mitte noori neitseid.
Arheoloogid: maiad ohverdasid poisslapsi, mitte neitseid
Arheoloogid jätkasid, et varasemal ajal oli levinud seisukoht, et maiad ohverdasid eelkõige tüdrukuid ja noori naisi, visates neid looduslikesse, veega täidetud karstilehtritesse, kirjutab abc.net.au.
«Yucatani poolsaarel asunud Chichen Itza preestrid tõid lapsohvreid jumalate lepitamiseks, lootes, et nii tagavad nad vihma ja hea saagi. Ohvrid visati pühadesse karstilehtritesse,» laususid arheoloogid.
Yucatani ülikooli arheoloog Guillermo de Anda ja tema meeskond uurisid karstilehtritest leitud 127 lapse jäänuseid ja avastas, et üle 80 protsendi nendest kuulus poistele vanuses 3 – 11 eluaastat.
«Ülejäänud pisut alla 20 protsendi jäänustest kuulusid noormeestele,» lisas de Anda.
Arheoloog jätkas, et maiad püüdsid elusana ohverdatavate lastega leida lepitust vihmajumala Chaaciga.
«Mõnedelt ohverdatutelt oli enne karstilehtrisse viskamist rituaalide kohaselt nahk eemaldatud, teistelt oli mõni jäse ära raiutud. See lubab järeldada, et maiade arvates eelistasid jumalad ohvriandidena näha väiksemõõtmelisi asju. Eelkõige aga vihmajumal, kelle nelja abilist kujutati alati kääbustena,» jätkas uurija.
Varasemal ajal arvasid arheoloogid, et maiad ohverdasid hea vihma ja saagi nimel noori ja süütuid tütarlapsi.
«Laste skeletijäänuste sugu on raskem kindlaks teha, sest nende skelett pole täielikult välja arenenud. Kuid praegune spetsiifiline uuring näitas, et maiade ühiskonnas eelistati jumalaid lepitada poisslaste ohverdamisega,» lisas arheoloog.
Maiad olid Yucatani poolsaarel tänapäeva Mehhiko ja Belize`i aladel elanud ja siiani elav indiaani rahvas. Maiad lõid ühe Ameerika mandri vanima kõrgkultuuri, mille õitseng oli umbes 300 – 900 p.kr.