/nginx/o/2012/08/27/1288634t1ha357.jpg)
USAs tehtud uuring näitas, et pikenenud noorusaeg võib olla kasulik.
Enne 30. eluaastat ei tasu elutähtsaid otsuseid langetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui noored ei ole 20. eluaastate keskpaigaks leidnud endale õiget ametit, elukaaslast või saanud majanduslikult sõltumatuks, ei tasu vanematel muretseda, kirjutab The Wall Street Journal.
Hiljutised aju-uuringud paljastasid, et aju ei ole 20. eluaastaks veel täiesti välja arenenud. Selle tõttu tuleks lükata elu tähtsad otsused 20. eluaastate lõppu ja 30. eluaastate algusse.
Aju-uurijate sõnul kujuneb täiskasvanu aju lõplikult välja 30. eluaastate esimesel poolel.
«Ühiskond sunnib noori tegema elutähtsaid otsuseid 20. eluaastate esimesel poolel, kuigi inimene ja tema aju ei ole selliste otsuste tegemiseks küps,» selgitas neuroteadlane Jay Giedd.
Ta lisas, et suured muutused aju arengus toimuvad veel 18 – 29 eluaasta vahel.
«Vanemad peaksid mõistma, et keskmine 20-aastane ei tea veel mida tahab ning muudab meelt kiiresti,» lisas Clarki ülikooli psühholoog Jeffery Arnett.
Clarki ülikooli uuringus osales üle 1000 noore. Neist 72 protsendi sõnul on elu kuni 30. eluaastate alguseni üsna keeruline ja stressirohke.