Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Grislikarud ei ründa naisi, kellel on «päevad»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Grislikaru
Grislikaru Foto: SCANPIX

USAs tehtud uuring näitas, et naiste menstruaalvere lõhn võib jääkarud kohale meelitada, kuid grislikarud ja mustkarud sellele lõhnale ei reageeri.

Pikka aega arvati, et kuna naiste menstruaalvere lõhn on intensiivne ja loomade jaoks ebatavaline, siis võivad metsloomad rünnata looduses matkavaid nais, kel on sel ajal «päevad», edastab msnbc.com.

1967. aastast on teada juhtum, milles Montanas Glacieri rahvuspargis tappis grislikaru kaks naist. Naiste surnukehade uurimine näitas, et neil oli sel ajal menstruatsioon.

Alates sellest ajast spekuleerisid arstid ja teadlased, kas naiste menstruatsioonivere lõhn võib karusid ärritada ning rünnakuid tekitada.

USA rahvusparkide amet hakkas siis andma hoiatusi, et karud võivad menstruaalvere lõhna tundes rünnata. Samas aga puudusid teaduslikud tõendid, et karud sellisele lõhnale reageerivad.

Alates 1992. aastast on püütud seda teooriat ümber lükata, kuid vana uskumus on visa kaduma.

Selle aasta veebruaris anti välja raport, milles on mitu varasemat uurimust, mis ei tõenda, et naised « päevade» ajal karusid lõhnaga ligi tõmbaks.

1991. aastal tehtud uuringus viidi pruunkarude juurde neli naist, kel oli menstruatsioon ning karule anti nuusutada verega tampoone. Uuring näitas, et karudele ei pakkunud naised ega tampoonid huvi.

Uurijad leidsid, et menstruatsioonivere lõhn ei meelita mustkarusid ligi ega käivita rünnakuid.

Sama kehtib ka grislikarude kohta. 1985. aastal tehtud analüüs sadade grislikarude rünnakute kohta ei näidanud, et rünnakutel ja menstruaalvere lõhnal oleks seos.

Karud ründasid inimesi, kuna tahtsid saada nende toidujäänuseid endale.

Teadlaste kinnitusel on karude seas erandiks jääkaru, kes reageerib naiste menstruaalvere lõhnale. 1983. aasta uuring nelja vangistuses olnud jääkaruga näitas, et nad reageerisid hüljeste ja menstruaalverega tampoonide lõhnale sarnaselt.

Samas rõhutati, et tegemist oli väga kitsa uuringuga, kuna see hõlmas vaid nelja jääkaru ja 12 naise tampoone.

Asjatundjad langetasid otsuse, et USA rahvusparkides elavate karude rünnakute ja menstruaalvere lõhna vahel ei ole seost. Samas soovitatakse siiani naistel igaks juhuks matkamisel kasutada mitte lõhnastatud hügieenisidemeid, vaid lõhnastamata tampoone.

Tagasi üles