«Käisin saunas ja hakkasin leiliruumist jõkke jooksma,» meenutab Mihkel üht kenasti alanud suveõhtut ajakirjas Kroonika. «Koht oli võõras ja öö oli pime – nii ei näinud ega osanud ma oodata suletud, toonitud klaasidega ust - ja jooksin sellest läbi... Vasaku jala kõõlused on labajalast läbi lõigatud ja viga sai ka vasaku õla lihas koos närvidega.»
Mihkel lebas kaks nädalat haiglavoodis, millele järgnes taastusravi, mis kestab tänaseni. «Alles mõne aja eest sain kõndima - lonkan veel, kuid vähemalt liigun,» seletab Mõttus. «Saja-protsendiliselt ei taastu ma ilmselt kunagi - kindel on aga see, et saan siiski täisväärtuslikku elu elada ja pilli mängida.»