/nginx/o/2012/08/15/1272498t1ha802.jpg)
Briti Cambridge`i ülikooli teadlaste sõnul ei tulene neandertallaste ja nüüdisinimeste geneetiline sarnasus mitte ühiste järglaste saamisest, vaid ühisest kaugest esivanemast.
Neandertallaste ja nüüdisinimeste segunemine seati kahtluse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neandertallased ja nüüdisinimesed eksisteerisid koos umbes 15 000 aasta jooksul, edastab The Telegraph.
Aafrikast väljapool elavate inimeste DNA on nelja protsendi ulatuses sarnane neandertallaste DNAga.
Neandertallaste ja nüüdisinimeste geeniuuring näitas, et neil oli 500 000 aastat tagasi ühine esivanem.
Nüüdne uuring seab kahtluse alla neandertallaste ja nüüdisinimeste ühiste järglaste saamise teooria.
«Me ei esitanud küsimust, kas need kaks liiki segunesid. Pigem on küsimus selles, kas ja kuidas segunemine võis mõjutada inimevolutsiooni. Minu arvates ei leidnud nende kahe liigi segunemine aset,» selgitas uurija Andrea Manica.
Ta lisas, et kui kaks inimliiki saidki ühiseid järglasi, siis ei avaldanud see populatsioonile mõju.
Neandertallased võisid välja surra selle tõttu, et nüüdisinimesed suutsid neist efektiivsemalt toitu leida ja järglasi saada.
2010. aasta uuringus tõdeti, et nüüdisinimesse jõudsid neandertallaste geenid 70 000 aastat tagasi.
Nüüdisajal elavad mitte aafriklased on neandertallastega geeneetiliselt rohkem sarnased kui aafriklastega. See väide toetab teooriat, et kaks liiki segunesid vaid siis, kui Aafrikast lahkunud nüüdisinimesed olid alles jõudnud Euroopasse ja Aasiasse.
Uurijate sõnul on kahe liigi osalise geneetilise sarnasuse taga kauge ühine esivanem.
Manica sõnul on neandertallaste ja nüüdisinimeste segunemist või mitte segunemist raske lõplikult tõestada.